KOGENUD: Levadia peatreener Aleksandar Rogic käis kaheksa aastat tagasi MMil ja tundis suurvõistluse ilu ja valu omal nahal.Foto: Teet Malsroos
Jalgpalli MM
13. juuni 2018, 00:10

MM-finaalturniiri kogemusega  Levadia peatreener räägib, kui raske on pärast klubihooaega koondisele keskenduda

MMi avamatš: mõne jaoks soojendus, teisele finaal (1)

„Minu hinnangul on peaaegu võimatu, et Euroopa tippliigade mängijatest koonsev meeskond oleks MMi alguseks tippvormis,“ ütleb endine Serbia jalgpallikoondise abitreener Aleksandar Rogic. Ta teab, millest räägib, sest käis kodumaa värvides 2010. aasta MMil, lisaks sai ta Ghana koondise treenerina osa Aafrika rahvaste karikaturniirist.

Serbia ajaloo tuntumaid treenereid Radomir Antic kutsus Rogici endale appi juba 2008. aastal, mil algas MMi kvalifikatsiooniturniir. Üheskoos näidati suurepäraseid tulemusi ja kvalifitseerutigi Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud suurvõistlusele. 

„Kõige alus oli, et panime kokku imelise mängijate grupi. Me ei valinud jalgpallureid ainult oskuste põhjal, tähtis oli ka iseloom. Serbias on väga suur valik talente, kuid kutsusime õiged mehed,“ meenutab tänavu Tallinna Levadia peatreenerina töötav Rogic. „Kõik sujus ideaalselt ja iga võit lisas enesekindlust.“

Lõpuks seisti silmitsi viimase pingutusega: MMile eelnev laager ja maailma tähtsaim jalgpalliturniir. „Kõik läks suurepäraselt ja me ei kartnud MMi. Küll aga sai suve eel selgeks, et treenerid seisavad suurturniiri eel silmitsi tõsise probleemiga: aasta kõige tähtsam turniir toimub hooaja lõpus,“ selgitab 36aastane serblane. 

Pikk hooaeg pigistab tühjaks

„Võtame näiteks tänavuse hooaja. Aprillis ja mais tehakse koduklubide eest viimane pingutus: antakse endast sada protsenti. Sellele eelneb kümme kuud tihedat hooaega, kuhu sisse mahuvad ka suuremad ja väiksemad vigastused. Madridi Reali ja Liverpooli jalgpallurid ei mõtle nädal enne Meistrite liiga finaali MMile. Mitte keegi ei tee seda! Nende peas ei alga MM kuu aja pärast, pigem hoopis viie kuu pärast. Ja pärast finaali sajaprotsendilist pingutust tulebki aasta kõige tähtsam turniir! Tegelikult on nad Meistrite liiga järel emotsionaalselt tühjad.“

Rogici sõnul sõltub turniiriks ettevalmistumise iseloom paljuski mängijate klassist. Väiksemad koondised, näiteks Serbia, peavad tippvormi taastama MMi avamatšiks, aga gigandid - Saksamaa, Brasiilia, Argentina - kasutavad alagrupimänge ettevalmistuse osana ja vorm ajastatakse play-off'iks. „Nende tase on lihtsalt sedavõrd kõrge, et saavad sellist filosoofiat lubada. Väikesed koondised peavad MMi avamängu võtma kui finaali, neil pole sellist klassi, et ilma täieliku pingutuseta grupist edasi pääseda.“

Levadia juhendaja MMi kogemus oli omapärane: kõik 23 Serbia koondise mängijat tulid erinevast klubist ja erineva treenituse pealt. „Iga klubi kalender oli omamoodi. Hollandis mänginud meeste hooaeg lõppes juba aprillis, aga näiteks kapten Dejan Stankovic võitis Milano Interiga Meistrite liiga, mis tähendas, et ta liitus koondise treeningutega tunduvalt hiljem,“ jutustab noor, aga paljunäinud härra. „Treenerite jaoks on MMiks valmistumine väga keeruline väljakutse.“

Serbia tegi Lõuna-Aafrikas südi, kuid kurva lõpplahendusega turniiri. „Meie tiim oli väga talendikas, aga mitte kogenud. Ainult kaks mängijat olid varem suurturniiril mänginud: Nicola Žigic ja Stankovic. Nemanja Vidic oli küll varem koosseisu kuulunud, aga ei saanud vigastuse tõttu mängida,“ muljetab serblane. 

Serbia koondis alistus 2010. aasta MMil oma esimeses mängus 0:1 Ghanale. Pildil võitlevad Serbia kaitsja Aleksandar Luković (vasakul) ja Ghana ründaja Asamoah Gyan. Foto: AFP/Scanpix

„Kogemuste puudus tekitas olukorra, et kartsime esimest mängu. Kaotasime Ghanale 0:1. Aasta pärast MMi sain ise Ghana treeneriks ja mõistsin täpselt, mis oli MMil nende eelis:  nad mängivad iga kahe aasta tagant Aafrika karikale, isegi 2010. aasta alguses oldi oma kontinendil finaalis. Ghanalased olid suurte turniiridega harjunud ega kartnud mitte midagi. Meil aga puudus kogemus...“

Valusa kaotuse järel suutis Serbia siiski taastuda ja teises matšis võideti Saksamaad. Alagrupi viimases mängus jäädi aga kurval moel alla Austraaliale, mis tähendas, et Rogicit, Anticit ja teisi ootas kojusõit.

***

Pikemalt saab Aleksandar Rogici MMi seiklustest lugeda Õhtulehe ajakirjast „Sport Ekstra", mille leiab hästivarustatud kauplustest.