Kes ma selline olen? Lühidalt võiks mind iseloomustada nii, et olen puuvillane ja kaetud akrüülliimiga, mis aktiveerub sooja käes. Klassikalised mõõdud: olen umbes sama paks ja raske nagu nahk. Nahk saab mu all hingata ja vett ma ei karda – nii et pesusse võib koos minuga minna küll. Ja kolm kuni viis päeva püsin peal. Allergikutele pole ma ka mingeid jamasid tekitanud – hüpoallergiline, nagu moodsalt öeldakse.
Üheks oma tugevamaks küljeks pean elastsust, seda on mul tervelt 130–140%. Tänu sellele suudan lihasele tagada vajaliku liikuvusulatuse, kuid ülemäära venida tal ka ei lase. Loogiline – kui lihased on üle töötanud, lähevad nad põletikuliseks ja tursuvad. Kui lihas on turses, survestab ta nahka, nii et lümfiringe aeglustub ning valuretseptorid ärkavad ellu. Minu põhimõte on aidata lihaseid ja liigeseid stabiliseerida, põletikku, turset ja valu vähemaks võtta ning üleväsinud lihaseid lõdvestada.
Aitan, keda vaja. Väga hea läbisaamine on mul füsioterapeutide ja massööridega, aga ka teistega, kes inimeste kehahädadega tegelevad. Lauri Rannama, teada-tuntud füsioterapeudi, kes ka siin artiklis sõna saab, olen näiteks mitut puhku hädast välja aidanud. Ausalt öeldes ei möödu tal ühtki tööpäeva, kui ta minu pärast kiita ei saaks. Ja mitte ainult sportlased – kontoritöötajad ja teised ka tunnustavad. Näiteks ühel keskealisel meesterahval kiirgus kaelavalu kätte. Valu püsis nädalaid, kuigi Lauri tegi erisuguseid manipulatsioone. Siis otsustas ta kaela ära teipida. Ja järgmisest päevast alates oli mehel valu läinud, sai päeval tööd teha ja öösiti magada. Täitsa tõsiselt! Aga profisportlastest rääkides – üks meie tippsuusataja mässas põlvevaluga. No reie väliskülje lai sidekirme oli nii pinges ja see pani põlve valutama, Lauri siis kleepis mu selle peale ja olulised treeningud said ilma probleemideta tehtud.
Ükskord teipis Lauri jälle teibiribaga üle need lihased, mis tennises serviliigutust teevad. Sedapuhku kasutas ta funktsionaalset teipimisviisi. Juhtus see, et tennisisti servi stabiilsus võistlusel paranes. Nii et olen üsna mitmekülgne.
Ah et kuidas ma seda teen? Ma arvan, et Lauri oskab kõige paremini seletada, nii et annan korraks sõna otse talle. “Kui viia lihas teibi pealeasetamisel venitusse, siis teip ja selle all asetsev nahk moodustavad algasendisse tulles väikesi kortsukesi. Kortsukesed tekitavad naha ülestõstmise efekti, mille tulemusena suureneb vaba ruum naha ja nahaaluse koe vahel. Seeläbi paraneb lümfivedeliku ringlus, mis omakorda vähendab survet valuretseptoritele. Need füsioloogilised efektid võimaldavad kehal alustada iseeneslikku tervenemisprotsessi.” Sedasi siis! Ja hea on veel see, et ei pea ootama ega kannatama – nagu peal, hakkan kohe tegutsema: valu alandama, lihaste jõudu ja elastsust parandama ning liigeste liikuvust suurendama.
Esialgu on muidugi kindlam, kui proff, näiteks füsioterapeut, massöör või arst –see, kel asi käpas –, teibib. Aga tegelikult pole see ka mingi raketiteadus, nii et kui põhimõtted selged ja natuke harjutada ka, võib ise teipida sealt, kuhu käed ulatuvad, näiteks põlve, puusa, reie, sääre, hüppeliigese, käsivarre, kõhu, rindkerega võib täitsa lõdvalt ise hakkama saada. Kuid üks peamine viga, mida kiputakse tegema – ei maksa mind nii palju venitada, ega ma mõni näts või kumm ole. 10–20 protsenti, sellest piisab. Eks see ole muidugi arusaadav ja natuke nagu automaatne ka – paljud plaastrid ja sidemed enne mind pole ju niimoodi veninud ning harjumuse jõud on nii paganama suur.
Kas värv loeb? Mõned ikka vahel küsivad, kas on mingi vahe ka, mis värvi ma olen. Ausalt öeldes, ega peale trendikuse või edevuse ikka suurt ole küll. See, mis värvi ma parasjagu olen, ei muuda mind tugevamaks ega nõrgemaks ega ka mingil muul moel kehvemaks või paremaks. Kõik oleme valmistatud samamoodi. Lauri on muidugi uurinud seda ida meditsiini värki ja teab, et näiteks roosat või punast ehk siis soojemaid värve kasutatakse krooniliste vaevuste korral ja külmemaid-jahutavaid värve, näiteks sinist, põletike ja akuutsemate vigastuste korral, samuti lõõgastamiseks. Paljud praktilise meelega sportlased aga eelistavad musta, kuna see püsivat kauem peal. See võib tuleneda sellest, et kinesioteipi kattev liim on termoaktiivne ja nagu teada, neelavad tumedad toonid rohkem soojust ja see suurendab teibi liimuvust. Ühesõnaga: mis parasjagu kostüümiga sobib või milline tuju on, see valigi.
Kui lai on ampluaa? Paljud peavad mind peamiselt sportlaste “ehteks”. Eh, nali naljaks, aga mõned harrastajad paistavad teibituna ka täiega profid välja. Aga mul pole vahet, kui proff inimene on, kui keegi ikka abi vajab, siis ma aitan kõiki. Mõned on mind isegi multitalendiks nimetanud. Kuna ma ju paljuski toimin läbi nahapinna retseptorite, siis ma suudan reflektoorselt isegi sügavamaid organeid mõjutada, näiteks seedeprotsesse stabiliseerida ning närvivalusid ja hingamisraskusi leevendada. Naiste menstruatsioonivalud on vähenenud ja imetavad emad, kel rinnad valulikud, on leevendust saanud. Ka pärast operatsiooni võib must palju kasu olla, suudan armi jäikust ja suurust vähendada.
Kõikvõimas ma muidugi ka pole. Kui lihasel pole mingit häiret või vigastust, siis kedagi ma iseenesest kiiremaks või tugevamaks teha ikka ei suuda. Aga kui profülaktikast rääkida, siis need, kes pikkadel jooksuvõistlustel hädas jalakrampidega, võivad teibituna riske maandada küll ja tehnilistel aladel suudan ka lihaste tunnetust parandada. Jah, ma tean, kuidas rakendada lihaseid optimaalselt tööle, ja nii olen päris kõva vigastuste ohtu vähendama. Niimoodi ma siis elan ja olen. Tööpõld on lai, uute klientide pealekasv tohutu. Võib-olla tuli nüüd natuke liiga eneseimetluslik see lugu, aga mis sa teed – selline ma juba olen. Ja ega ma siis ise – teised ju räägivad.
Kinesioteip – tõestatud!
· Parandab liigeste liikuvust ja vähendab valu õlas, kaelas, alaseljas.
· Väldib valu ja krampide teket säärelihases maratoni jooksmisel.
· Suurendab reie nelipealihase bioelektrilist aktiivsust.
· Parandab ülajäsemete motoorikat neuroloogiliste liikumishäiretega lastel.
· Lisab jõutunnetust tervetele inimestele.
Kui usud, siis aitab ka
Majandusanalüütik ja harrastussportlane Taavi Raudsaar (30) räägib, kuidas kinesioteip ja veel paar tähtsat nüanssi aitasid tal põlvevalust lahti saada.
Olen sporti teinud suure aja oma elust, mänginud jalg- ja korvpalli, suusatanud ja teinud palju muud. Umbes kaks aastat tagasi hakkasin pikemaid maid jooksma ja osalema jooksuüritustel. Paari kuu möödudes hakkas aga põlv välisküljest valutama. Põlvevalu avaldus järjest joostes ja vähem näiteks jalgpalli mängides, kus jooksmise vahel saab ka väheke seista ja kõndida.
Põlvele sai puhkust antud, trenne ära jäetud ja määritud erinevate kreemidega ja ka arstide juures sai käidud, aga midagi ei aidanud. Tavalise röntgenipildi järgi oli põlv täiesti korras.
Üle poole tunni joosta oli täiesti võimatu. Põlv justkui kiilus kinni. Ja hakkas väga tugevalt valutama. Isu sporti teha oli suur ja läksin lõpuks tuttava füsioterapeudi Priit Ailti juurde. Priit tergi erinevaid spordimassaaži ja füsioteraapia võtteid, et põlves verevarustust parandada, samuti hakkas ta põlve teipima. Teipimas hakkasin käima regulaarselt, sest vaatama esialgsele skepsisele tundus, et sellest on kasu. Samal ajal otsisin abi ka ortopeed Kaspar Rõivassepalt, kes selgitas välja, et peamine probleem on hoopis jalalabas. Mu jalavõlv on tavapärasest kõrgem ja seetõttu langes joostes põlve välisküljele liiga suur koormus. Sain endale spetsiaalsed sisetallad. Hakkasin neid kandma jooksutossudes ja nendes kingades, millega kõige sagedamini käin.
Nende kahe asja, kinesioteibi ja taldade koosmõjul hakkas valu järk-järgult kaduma. Esialgu pikendas teip valuta jooksu aega, kui näiteks alguses sain valutult joosta võib-olla ainult 50 minutit ja pärast seda ei suutnud enam ühtki sammu teha, siis paari nädala möödudes sain joosta juba tund aega ja paari kuu möödudes läbisin juba oma esimese jooksumaratoni.
Kui praegu on põlveprobleemid kadunud, kasutan pikematel võistlustel vahel endiselt, sest siis saan kindel olla, et olen teinud kõik, et probleem uuesti ei korduks. Praegu kasutan teipi väiksemate lihasvenituste ja valuliku Achilleuse kõõluse korral.
Üks asi on teibi toime, et see fikseerib ja stabiliseerib, kuid minu jaoks on hästi oluline ka psühholoogiline mõju: kui ta on peal ja sa mõtled ja usud, et ta peaks aitama, siis see aitab ka ning sa ei tunnegi valu.
Artikkel ilmus Tervis Plussi 2014. aasta juuli ajakirjas.
Kommentaarid (0)