Riiga on võimalik ainult RB kaudu sõita. Unustage need aferistid kes ilma ziljardeid kulutamata üritavad inimesi Tallinna-Riia-Vilniuse vahet sõidutada.
Arvestades ukrainlaste ja teiste toredate idaslaavlaste suhtumist töötegemisse, siis võib ka selle 1243 km kõigest nädalaga ära sõita. Eriti tore kui on veel platskaart vagunid.
See läbi Minski marsruut võib kätkeda mõnedele Moskva mustas nimekirjas olevatele isikutele mõningaid turvariske. Kahjuks ei saa kirjeldada, milliseid, Sest need modereeritakse ära. Mina pakuksin turvalisemat marsruuti läbi Poola. Pikem küll, kuid sihtpunkti jõudmine on kindlam.
Läbi poola. on kaks korda rattapaaride või alusvankrite vahetamist ühel suunal. Teiseks mis see läbi Minski sõitmine Moskva musta nimakirja puudutab? Eston Kofri praktika näitas, et pole mingit Minskit vaja, piisab kui siin lähed veits lähemale Ida piirile.
Minsk ei ole mingi probleem. Näiteks Vilniusest uhab Minskisse rong mitu korda päevas, viimasel ajal isegi kahekorrruseline elektrirong. Ainult kolme Balti riigi pealinnade vahel ei suudeta rongiühendust taastada. Küll arvatakse, et reisijaid ei ole, siis et on vaja tasuvusanalüüsi ja kõike muud. Alustuseks piisaks normaalse rongikoosseisu tagasitoomine kunagise Tšaika marsruudile ja graafikusse. See, et iseseisvumisjärgses eufoorias ja ametnikepoolses ülbuses lasti Pärnu-Riia ühendus hääbuda ja seejärel kisti jupphaaval rööpad üles lõigult Pärnu-Skulte on juba omaette raskekujuline rumalus. Tolleaegsed ülipüüdlikud pingutused, kus Tallinn-Riia rongi reisijad peksti keset ööd Valgas passikontrolliks üles ja käidi nuuskurkoertega kupeed läbi, peaksid tänu Schengeni ruumile olema minevik. Ja kui kõrgetele isandatele ükskord kohale jõuab, et rongi käikulaskmisel ei sõida kõik inimesed algjaamast lõppjaama, vaid ka vahepeatuste vahel - näiteks Riiast Vilniusesse või Tartust Valmierasse, siis peaks asi sujuma küll. Praegune Rail Balticu projekt, mis lõpeb kusagil Šestokai, Suwalki või Augustowi vahel võsas, ei ole loogiline ega jätkusuutlik. See ei ole kindlasti mõeldud reisijate huve silmas pidades.
et juhtusin kunagi nägema 1920.-1930. aastate rongide sõiduplaane. Nii kummaline kui see polnud sõitsid kaugrongid enam-vähem samadel aegadel. Nii et Tšaika võttis tegelikult üle Balti Ekspressi aja.
see oleks mõeldav vaid juhul, kui rong käiks läbi Poola. Sest vastasel korral võib ValgeveneMmoskva palvel nende poolt musta nimekirja kantud isikud lihtsalt rongelt maha võtta ning tapikorras Moskvasse saata.
Kui palju asjatundlikke küsimusi. Kas peatus tehakse ka Tartus? Võiks küsida veel, kas rong ka reisijaid peale võtab? 100 000 võimalikku klienti tähendab kindlasti peatust, sest ettevõtja tahab midagi ka tagasi teenida ning peatusele kuluv lisa aeg on Tartu jaama piirangualas ei ole suur. Teiseks: hoolimata litsensist saab klassivaguneid vedada kas EVR või GoRail. Tänane praktika on selline, et Moskva rongi veab TEP70-ga GoRail. EVRi vedurid on nähtud ette rohkem kaubarongide veoks.
rong peaks peatuma peale Tartu veel Valmieras, Vlagas. Isegi suur Vene juht Lenin oli sunnitud Valgas peatuma, sest seal oli Konduktorite Reserv ja vahetati rongipersonale. 4 tunniga suudavad rongi Riiast Tallinna vedada ka Zasulauksi depoo vedurid, mõni vene aegne masinist tõenäoliselt isegi kinnisilmi. .
Zasulauksi mehed peavad enne Eestis eksami sooritama, muidu neid siia sõitma ei lasta. Viimase 25 aastaga pole raudteel aeg peatunud ja veneaegsete teadmiste järgi enam ära ei sõida.
jaamas juhtunu näitas selgelt et midagi pole 25 aastaga muutunud, juhtimissüsteemid kõik vene aegsed + tohutu lohakus. Isegi uuemaid vene süsteeme nagu Klub-U, rääkimata välismaistest analoogidest peetakse paljuks muretseda.
Vastupidi , näitas et on muutunud. Kui juhtimissüsteemid maha kärsasid, siis kõigil oli mõistus otsas kuidas ronge telefoni teel juhtida. Mis puutub seda Klub-Ud siis miskit pärast Venemaa rongijuhid neavad selle maapõhja. ))
seleta lollile ära kuidas see telefoni teel juhtimine käib. Kellele siis nad ikkagi helistavad, kui pöörmesedajaid ega ülesõiutde putkavahte pole. Isegi vene aegne nii tavaline selektorside siin ei aita, kuigi võib avata et mögafonid on jaamades alles. Tartus ei olnud probeemi mitte selles, et ei osatud helistada vaid selles et ei olnud kelle helistada. Odavam kui valvurid välja panna oli see pöörmeseadja jaama kontorist välja saata ja ülesõitude stop märgid panna. Saad ikka inimene aru, et intesiivsem liiklus, kiiruste tõstmine eeldab ka kaasaegsemat juhtimist. Sinu telefonijuhtimise näide alles Lätis oli - ülesõidu valvur oli end nii täis joonud, et magas ja toru ei võtnud ja tõkkepuud olid pea terve vahetuse aja all. Saad ikka aru kui kergesti oleks võinud juhtuda raskete tagajärgedega õnnetus ja mis jama propageerid.
Aga näedsa, putkavahte hädaga suudeti leida küll, kas või turvade näol. Vanasti ikka signalisatsioonide rikkete ja telefoni teel juhtimise korral kiirused vähenesid. Mis puutub intensiivsust Tartu kandis, siis kas lubate naerda? )) Mis puutub viinaninast ülesõiduvahti siis milles see telefonijuhtimine süüdi on? See, et polnud kellelegi helistada, on muidugi EVRi fenomeen. Vene ajal samuti mõistus lõppes seal kus algas raudtee, kuid kui oli vaja et rongid liikusid ajati kõik väiksemad toolisoojendajad "kollatõved" seljas reguleerima ja pööranguid seadma.
GE vedurid on AINULT kaubaveoks !19. juuni 2018, 06:38
EVR vedurid ongi ette nähtud VAID kaubaveoks. Neil pole ühtki reisivedurit . Go Railil on vist 3 TEP70 reisivedurit, kuid võrdlemisi vanad ja amortiseerunud . Elronil pole ühtki reisivedurit . Nii et kui Elron just ei taha osta või rentida endale kallist reisivedurit, siis tal sellele hankele asja ei ole .
Seda et õhtki reisivedurit EVR-il pole tean isegi. Samas kahtlustan, et C7-36 tuled reisirongiga toime. Aga kuidas sa "tapkaga" kaubarongi vead tahan küll näha.))
Tegelikult hea idee oleks RailBaltika Vilniusest pikendada Kiievini. Kindlasti leiame selle raha ka. Aga Eesti ja eelkõige Pärnu hakkab saama sellest hiiglaslikku kasu. Kujutan ette, kuidas linna rahva arva hakkab plahvatuslikult kasvama. Kolib ju isegi Ülikool Pärnusse.
KOMMENTAARID (47)