Kui on valida kahe poe vahel, kus ühes on õlu poole odavam kui teises, siis läheb inimene igal juhul sinna, kus peab vähem maksma. Isegi kui selleks tuleb veidi jõupingutusi teha. Seda tõestasid äsjase „Aktuaalse kaamera“ kaadrid triiki täis piiriäärsete Läti alkopoodide parklatest ja inimestest, kes lahkusid sealt täislastis ostukärudega.
Ühe asemel kaks pudelit
Kirjutasin aasta alguses, kuidas ma olin Ainaži teel ja jõudsin järeldusele, et kuni Lätist saab ühe õlle hinna eest kaks, jätkub piirikaubandus vähemalt samas mahus. Viimane on aga uskumatu. Lätist käis 2017. aastal alkoholi ostmas 35% eestlasi ja õlletootjad väidavad, et nende toodangust 40%(!) müüakse kaheksas Eesti piiril olevas poes. Kas te kujutate ette ühtki teist tootekategooriat, mille puhul saaks üldse nii olla? Autod, banaanid või šokolaad?
Kusjuures see kõik on juhtunud vaid aastaga. Olukord, kus õlu oli Lätis peaaegu poole odavam, tekkis juulis 2017, kui Jüri Ratase, Jevgeni Ossinovski ja Helir-Valdor Seederi valitsus pani õlleaktsiisile korraga 70% otsa. Nii et piirikaubanduse numbritel on veel kasvuvaru küllaga, sest 2018. aasta hinnad kehtivad veel aasta jagu.
“Ahhaaa,” hüppavad siinkohal põõsast välja minu oponendid. “Piirikaubandusele pani aluse ikka Taavi Rõivase ja Reformierakonna valitsuse aktsiisitõus aastal 2015.” Vastab tõele, ka 2016. aastal käis 21% eestlasi Lätis alkoholi ostmas. Aga ega Reformierakond neid aktsiise siis mingi eriti kõva maagiaga lukku nõidunud! Kui see oli nii halb mõte, siis oleks pidanud aktsiisitõusu tagasi pöörata, selle asemel aga läks läbi Jevgeni Ossinovski vana plaan lõpuks ometigi õlle- ja viinaaktsiis võrdsustada.
Veel ütlevad oponendid, et nad on tegutsenud ja tulevased aktsiisitõusud ära jätnud, nüüd tuleb ainult oodata, kuni Läti majandus meile järele jõuab. Seda aga on liiga vähe ja liiga hilja. Meenutan, et selle ootamise ajal:
1. Viivad eestlased igal aastal Lätti umbes 100 miljonit eurot maksuraha;
2. Vähendavad soomlased Eestis käimist märkimisväärselt (aprillis väisas Eestit 16% vähem Soome turiste kui mullu samal ajal);
3 .Visatakse miljonid Lätist ostetud purgid-pudelid, millel pole pandimärki, prügikasti või metsa alla.
Muide, kui selle kava isa otsida, siis pole teda justkui kusagil. Ossinovski ütleb, et ta ei tegelnud terviseministrina aktsiisinumbritega, Tõniste aga kinnitab, et tema on tahtnud kogu aeg kavale pidurit tõmmata. Ja terviseedendajad tunnistavad Facebookis, et õlleaktsiisi tõus oli liiga järsk.
Iga vähegi aktiivsema poliitmäluga inimene võib teile siiski öelda, et kääritatud jookide aktsiisi ennaktempos kergitamine on pikalt olnud Ossinovski teema. Näiteks ei kooskõlastanud ta 2014. aastal haridusministrina aktsiisitõusu, mis kergitas kõikide jookide aktsiisi võrdselt. Loogika oli selleski, et aktsiisimäär peaks olema kõikide jookide puhul võrdne, sest purju teevad need ju ühtmoodi.
Paraku on enamik Euroopa riike teist meelt ning maksustavad õlut ja veini palju madalamalt. Põhjus pole mitte selles, et poliitikud on kõik ära ostetud, vaid selles, et toetada kodumaist traditsioonilist tööstust. Meie praegune olukord näitab aga, et vähemalt nii väikeses riigis kui Eesti pole võimalik selles asjas vastuvoolu ujuda.
Udujutt rahva tervisest
Viimaseks tahan rääkida rahva tervisest, sest arvud näitavad, et see pole selle arutelu puhul üldse oluline. Nimelt on konjunktuuriinstituudi tehtud uuringu järgi eestlaste alkoholitarbimine 2016. ja 2017. aasta võrdluses samaks jäänud. Kindlasti on olemas mõni inimene, keda ajab Lätist toodud õlut täis külmkapp hirmsat moodi jooma, aga minu ja, usun, enamiku kodus seisavad need joogid küll mitu kuud täitsa rahulikult.
Väidan, et aktsiisipoliitika ei mõjuta rahva tervist, küll aga tekitab kahju rahvamajandusele. Nii et teiste joomisvastaste meetmetega pole mul mingit tüli, ja nõustun, et minister Ossinovski väärib tunnustust – ja seda näiteks sõltlaste ravi ning rehabilitatsiooniga tegelemise eest, mis ei anna poliitiliselt midagi juurde. Aga ebaõnnestunud aktsiisipoliitika tuleks siiski lõpetada.
Õppetund on kokkuvõttes selles, et füüsikaseadused toimivad majanduses suurepäraselt. Ühendatud anumate süsteemi puhul voolab vesi sinna, kus seda on juba madalamal tasemel ees, ja seadusega seda juba ei peata. Aga paistab, et valitsus on siiski üritanud proovida.
Kommentaarid