Neid tasub jälgida: Ladina-Ameerika tõusvad tähed jalgpalli MM-il

Tõepoolest, Ladina-Ameerikast pärit jalgpallilegendide loendamiseks tuleb varbad sõrmedele lisaks appi võtta. Räägime siinkohal just Ladina-Ameerikast, et selle termini all saaks käsitleda ka Mehhikot, kes võiduga valitseva meistri Saksamaa vastu MM-ile pauguga saabus.

Kuna olen pikemat aega töötanud nii Brasiilia kui ka Colombia, Mehhiko ja Peruuga ning esindan ka Uruguay mängijaid, siis pakuvad nende riikide noored juba alates U15 koondisesse kutsumisest mulle huvi. Mõnedki huvitavad mängijad jäid ka koondise nimekirjast mitmesugustel põhjustel välja, kuid keskendume siinkohal noormängijatele, kes juba lähiaastail maailma suurklubides tegusid tegema hakkavad.

Giovani Lo Celso (22, Argentina)

Argentina koondis on ilmselgelt kokku pandud põhimõttel, et ainult kogemus võidab tiitli: 34-aastane Mascherano, hulk 30-aastasi ründetähti, nagu Higuaín, Messi ja Di María. Giovani Lo Celso, kes juba teeb tegusid Prantsusmaal PSG-s, on erandiks reeglile. Nagu praegune meeskonnakaaslane nii PSG-s kui ka koondises Ángel Di María kasvas tehniline mängujuht jalgpalluriks Buenos Aireses Rosario Centrali klubis.

Koha koondises võitles noor keskväljamees välja alles mullu novembris, kui ta vigastuste tõttu võimaluse sai, kuid argetina vutti tundvate inimeste radaril on ta olnud juba aastaid. Ehkki ta ei pruugi palju mänguaega saada, mängib ta juba praegu koos Neymari ja Cavaniga, ning teda näeb ilmselt järgmistel MM-idel juba kandvas rollis.

Gabriel Jesus (21, Brasiilia)

Nagu Argentina on ka Brasiilia MM-ile saatnud kogenud grupi, kus alla 24-aastasi naljalt ei leia. Samas on Gabriel Jesus jalgpallisõprade seas tuntum nimi kui paljud ta tiimikaaslased. Kui ta 19-aastaselt Manchester Citysse tuli, ei teadnud enamik inglise vutifänne, mida temalt oodata. Ka Pep Guardiola polnud vist kindel, kas verinoor Brasiilia liiga parim uustulnuk ja Palmeirase suurklubi aasta mängija on valmis kohe integreeruma. Kui ta aga siis oma esimeses kahes põhikoosseisu mängus kolm väravat lõi, said kõik aru, et klubisse on saabunud üks väga eriline noormängija. Enamik Manchester City enda samavanuseid kasvandikke on kuskil laenul, Gabriel Jesus lööb aga pea igas teises mängus värava.

Gabriel Jesusi iidol on Ronaldo – ikka see Brasiilia oma –, kes samuti verinoorelt esimesele MM-ile kaasa sõitis. Jesus mängib aga sellel turniiril Neymari kõrval põhirolli.

Jefferson Lerma (23, Colombia)

Colombia koondislaste seast võiks välja tuua nii Tottenhami noore kaitsja Dávinson Sánchezi kui ka talvel Barcelonasse siirdunud Yerry Mina – anglosaksi kõlaga nimed on Colombias trendikad –, kuid just Lerma pakub praegu paljudele klubidele huvi. Ta mängib klubivutti Hispaanias Levantes, klubis, kes sel hooajal üsna napilt liigasse püsima jäi ning on ka üks liiga kitsimaid palgamaksjaid. Keskväljamootor Lerma ei pruugi sel MM-il palju platsile pääseda, kuid üllatav oleks teda sel suvel mitte suuremasse klubisse siirdumas näha.

Hirving „Chucky“ Lozano (21, Mehhiko)

Minu jaoks on selle turniiri huvitavaim noor mängija kindlasti Chucky, kes juba avamängus väravaga Saksamaa vastu säras. Käisin teda vaatamas Pachuca linnas, kuhu on palverännakud ette võtnud ka mõnigi Premier League’i klubi, kuid eelmisel suvel valis ta hoopis PSV Eindhoveni. Tegemist oli õige valikuga, sest juba oma esimesel kuul Hollandis nimetati ta kuu mängijaks. Veel üks tugev hooaeg Hollandis ning kõigi tippklubide uksed oleks talle avatud – kuid kui ta MM-il samas vaimus jätkab, võib midagi juhtuda juba varem.

Chucky, kes on hüüdnime teeninud pisut hirmuäratava multikategelase järgi, on väga vaatemänguline äärelt sisse lõikav ning väravavõimalusi loov ja ärakasutav mängija. Eraelus on ta väga rahulik ja perekeskne – vaatamata noorele eale on tal juba kaks last – ning tüdruksõber Ana on ta karjäärile kõvasti kaasa aidanud, nõustades teda õigete valikute tegemisel.

Renato Tapia (22, Peruu)

Peruu pidavat olema koondis, keda saadab Venemaal kõige rohkem fänne. Viimati mängis ta ju suurturniiril 1980. aastatel ning fännid ei tea, kas nende eluajal veel Peruud MM-il näha võib. Ning Renato Tapiast saab selle väikese, kuid jalgpallihullu maa koondise järgmine kapten. Peruud saatis avamängus ebaõnn, koondis lõi Taani vastu küll hulgaliselt võimalusi, aga ei suutnud neid realiseerida. Keskväljamees Tapia oli vanusele vaatamata põhitegijate seas ning mängib juba viiendat aastat klubivutti Hollandis Feyenoordi suurklubis.

Ehkki Peruu pole tuntud kui vutistaaride kasvulava, on Tapia tee tippu olnud kohaliku standardi järgi väga sirgjooneline. Ta on Esther Grande akadeemia kasvandik – Peruu pika puuga parim akadeemia, ehkki mängitakse liivaplatsidel –, kes kandis põhirolli kõigis noortekoondistes ja oli juba 18-aastaselt Liverpooli huviorbiidis. Kas temast saab järgmine Nolberto Solano, näitab aeg.