Irina EmbrichFoto: Jörgen Norkroos
Vehklemine
21. juuni 2018, 19:09

Irina Embrich pidamata jäänud individuaalvõistlusest: meil olid kirjapandud reeglid (1)

Novi Sadi EMilt pronksmedali võitnud epeenaiskonna ankrunaine Irina Embrichi hääl kõlas telefonis väsinuna, kuid tuju on hea.

"Jah, kindlasti [võib õnnitleda]. Eelmisel aastal EMil ei õnnestunud medalit saada. See medal on väga tähtis," lausus ta Õhtulehele.

Embrichi kaks esimest minimatši pronksikohtumises Ukraina vastu lõppesid passiivsuse tõttu üsna nobedalt ja ilma ühegi torketa. Kas see oli kokkulepitud taktika? „Ei hakanud riskima. Tundsin, et ei ole valmis pluss tooma. Kui vastane ka eriti peale ei roni, siis on vaja pressida ja torkeid otsida. Prantslaste vastu (poolfinaalis - M.T.) ei läinud eriti hästi, tundsin, et on parem mitte riskida ja jätta viimasele matšile. Kui vastased hakkasid suruma, siis Kristina vehkles väga hästi ja Julia seisis kenasti võistkonna eest.“

Kui keeruline oli sisuliselt külmalt viimast matši vehelda? „Vehklesime laagris ka nendega, teame üksteist hästi. Viimane matš algas hea plussiga (25:21 - M.T.), see oli suur eelis. Aga ikka on raske, kui vastane koguaeg jookseb ja pressib. Siis ei saa kunagi 100% öelda, et tuleb võit.

Püüdsin närvid külmana hoida. Aga ikkagi, kui vastane koguaeg surub ega anna hingamisruumi, siis mõtled, et need kolm minutit ei lõppe mitte kunagi. Õnneks jõudsin ka vahepeal torgata."

Poolfinaali ja pronksimatši vahelisest ajast: „Rääkisime. Toetame alati üksteist ega anna kunagi alla. Pidime end kokku võtma.“

Individuaalvõistlusel Embrich ei osalenud, sest alaliidu juhatus otsustas viimasel hetkel teha erandi ja saata tema asemel rajale Katrina Lehise, kes krooniti Euroopa meistriks. Kas tollelt eemalejäämine mõjutas tänast?

„Asi pole lahtivehklemises, vaid lihtsalt tahtsin vehelda. Meil olid kirjapandud reeglid. Ma ei kahelnud, et ei hakka vehklema. Piletid olid ostetud. Pärast juhatus ütleb viimasel hetkel „sorry, see reegel ei kehti“. See on kurb.

Me võitleme koguaeg lõpuni, toetame üksteist ja tahame medalit saada. Selle nimel treenimegi. Proovime segaduse peale mitte mõelda. Teistele ka see olukord ei meeldi."

Jättes kõrvale kõikvõimalik reeglid, vaid puhtsportlikult, kas Lehis oleks täna naiskonda tugevdanud? „Ma ei tea. Üks päev läheb nii, teine päev naa. Mõnikord läheb hästi, mõnikord halvasti. See, et ta on värske Euroopa meister, ei tähenda, et ta on supertugev võistkonnas. Aga seda ei saa ka eitada. Ma ei tea.“