PRONKSINE NAISKOND: Erika Kirpu (vasakul), Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Kristina Kuusk võitsid eile Novi Sadis kuuenda ühise medali.Foto: Facebook / FIE - International Fencing Federation
Vehklemine
22. juuni 2018, 00:05

Kas värske Euroopa meister Katrina Lehis tugevdanuks naiskonda?

Mõõgapiigade medalipidu näib lõputu (10)

Eesti epeenaiskond (Julia Beljajeva, Kristina Kuusk, Erika Kirpu, Irina Embrich) demonstreeris eile taas oma vaimutugevust ja võitis seitsmendat aastat järjest tiitlivõistlustelt medali. Sedapuhku naastakse Novi Sadi EMilt pronksiste autasudega. Ja siiralt õnnelikena.

Fakt, et mullu võideti MMilt kuld ja tunamullu valitseti EMi, ei vähenda mõõgapiigade pronksirõõmu. „Oleme väga rõõmsad,“ kostis Beljajeva telefonitsi Õhtulehele kogu naiskonna nimel. „Arvestades, et meie hooaeg polnud väga stabiilne, on pronks meile kuldaväärt. Suutsime end ikkagi tiitlivõistluseks kokku võtta.“

Beljajeva jutus on iva. MK-etappide 5., 3., 7., 5. ja 10. koht pole kindlasti need, millega tituleeritud eestlannad – tõsi, mitte alati sama koosseisuga – saaks kuidagi rahul olla. EMil sujusid asjad paremini. Kaheksandikfinaalis murti kerge vaevaga Suurbritannia (45:26), veerandfinaal Rumeeniaga oli väga pingeline, kuid sai õnneliku lõpu lisaajal (24:23). 

Poolfinaalis tuli tagasilöök. Ainsana õnnestus Prantsusmaa vastu plussi toota Beljajeval, tulemuseks 36:45 kaotus. „Tegime ise väga palju vigu. Hakkasime peale ronima. Probleem oli meie taktikas,“ selgitas Beljajeva.

Ent pronksimatšiks Ukrainaga suutsid eestlannad end taas kokku võtta ning tagasihoidlikuma taktika toel kontrollitud 42:37 võidu võtta. Seejuures läks ukrainlannade initsiatiivil andmiseks alles kahes viimases minimatšis, enne neid näitas tabloo Eesti 16:10 edu.

“Eelmisel aastal ei õnnestunud EMil medalit saada. See medal on väga tähtis. Kindlasti lähme hea tujuga koju,“ sekundeeris Embrich.

Pettumusenooti ei kõlanud ka peatreener Kaido Kaaberma hääles: „Iga medal on Eestile kuldaväärt. Põhimõtteliselt olen ikka rahul. Suur amps ajab suu lõhki. Medal on medal. Unistada võib kõrgemalt. Aga kogu aeg kulda võita pole nii lihtne. Konkurents on päris tihe.“

Euroopa meistriks krooniti Prantsusmaa, kes alistas finaalis torgetega 41:40 Poola.

Mis olnuks kui... ? 

Tolle medali paradoksaalsus seisneb selles, et seda jääb kummitama arutelu, kas värske Euroopa meister Katrina Lehis aidanuks pronksi üle kullata? Või vähemalt hõbeda vastu vahetada? Hoolimata faktist, et naiskonna koosseis tuli teatavaks teha juba enne individuaalvõistlust ega kuulunud rahvusvahelise reglemendi kohaselt ümbervaatamisele.

Olgu siinkohal meenutatud, et naiskond moodustus koduse edetabeli esikolmikust (Beljajeva, Kuusk, Kirpu), viimase liikme valis treenerite nõukogu, kes eelistas kogenud Embrichit nooruslikule Lehisele.

Kuigi poolfinaal Embrichil ebaõnnestus (minimatšide koondskoor -9), õigustas ta end ankrunaisena igati. Just tema tegi veerandfinaali lisaajal võiduka torke ning pidas pronksimatši lõpus vastu ukrainlanna meeletule survele. 

„Püüdsin närvid külmana hoida,“ sõnas Embrich pronksiheitluse lõpu kohta. „Aga ikkagi, kui vastane koguaeg surub ega anna hingamisruumi, siis mõtled, et need kolm minutit ei lõppe mitte kunagi. Õnneks jõudsin ka vahepeal torgata.“

Siiski. Jättes kõrvale kõikvõimalikud reeglid, vaid puhtsportlikult, kas Lehis oleks eile naiskonda tugevdanud?

„Ma ei tea,“ ohkas Embrich. „Üks päev läheb nii, teine päev naa. Mõnikord läheb hästi, mõnikord halvasti. See, et ta on värske Euroopa meister, ei tähenda, et ta on supertugev võistkonnas. Aga seda ei saa ka eitada. Ma ei tea.“

Kaaberma on tollest teemast väsinud, kuid nentis, et ei tundnud Lehisest eile puudust.

Beljajeva lülitas end lihtsalt koondise ümber toimunud (meedia)möllust välja. „Teadsin, et mind ootab tähtis tiitlivõistlus, milleks olen väga kaua valmistunud. Kui hakanuks teistele teemadele mõtlema, poleks rajal midagi välja tulnud. Kui oleme juba siin, siis peame elama selle hetkega ja selle naiskonnaga vehklema ning näitama mida oskame. Mis edasi saab, seda näeme.“

Täna varahommikul alustas koondis koduteed. Pärast pisikest puhkust algab ettevalmistus kuu aja pärast toimuvaks MMiks.

Epeenaiskonna medalikapp

2018 EMi pronks Novi Sadis (Irina Embrich, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk, Erika Kirpu)
2017 MMi kuld Leipzigis (Embrich, Beljajeva, Kuusk, Kirpu)
2016 EMi kuld Torunis (Embrich, Beljajeva, Kuusk, Kirpu)
2015 EMi hõbe Montreux's (Embrich, Beljajeva, Kirpu, Katrina Lehis)
2014 MMi hõbe Kaasanis (Embrich, Beljajeva, Kuusk, Kirpu)
2013 EMi kuld Zagrebis (Embrich, Beljajeva, Kuusk, Kirpu)
2012 EMi pronks Legnanos (Embrich, Beljajeva, Kuusk, Kirpu)
2003 EMi hõbe Bourges'is (Maarika Võsu, Heidi Rohi, Olga Aleksejeva, Embrich) 
2002 MMi hõbe Lissabonis (Võsu, Rohi, Aleksejeva, Embrich) 
1995 MMi pronks Haagis (Võsu, Rohi, Oksana Jermakova, Merle Esken) 

Eesti kõige edukamad sportlased täiskasvanute tiitlivõistlustel

1. Irina Embrich (vehklemine) 12 medalit
2. Gerd Kanter (kettaheide) 11 medalit
2. Julia Beljajeva (vehklemine) 11 medalit
2. Tõnu Endrekson (sõudmine) 11 medalit
2. Allar Raja (sõudmine) 11 medalit
6. Kaspar Taimsoo (sõudmine) 10 medalit
7. Kristina Šmigun-Vähi (suusatamine) 9 medalit
7. Erki Nool (kümnevõistlus/seitsmevõistlus) 9 medalit
7. Indrek Pertelson (judo) 9 medalit