ETV jalgpallistuudio taktikalaud.Foto: Kuvatõmmis/ETV
Jalgpalli MM
25. juuni 2018, 00:05

Mart Kase | Me peame rääkima ETV jalkastuudio taktikalauast (52)

Palun järgnevat juttu mitte võtta isiklikult, sest ründan ja lahkan eelkõige kontseptsiooni, mitte inimesi. Aga ETV jalkastuudio taktikalaud tekitab palju küsimusi. Miks sellise jälgimatu sisuga asja näidatakse eriti igava režiilahendusega õhtust õhtusse ideeliselt selleks, et jalgpallimänge veel põnevamaks teha?

Aga see nuppude tõstmine teeb vastupidist – MMi jalkamäng muutub ebaatraktiivsemaks ja ning Eesti koondise abitreenerid tunduvad totaalselt ebapädevad teistele inimestele ideid sisendamast. Kui Janno Kivisild päriselt ka räägib Eesti jalgpallikoondise riietusruumis sellist monoloogi, siis pole mitte midagi imestada, kui ka järgmised 20 aastat suurvõistluste ülekannete ajal Aivar Pohlak ja co räägivad endiselt, et kuidas ikka Eesti on kord järgmine Island või Belgia. Jalgpall pole kuiv süsteem, vaid eredad isiksused ja meeletu tahe, kuid tundub, et neist kahest on puudu nii jalka MMi stuudios kui ka üldse Eesti jalgpallis.

Miks Kivisild ja co jalkaülekandes sellist taktikajuttu räägivad?

Kõigepealt peab ütlema, et Eesti koondise abitreenerid ja (endised) mängijad räägivad taktikalaua ääres üldjuhul sisult õiget juttu, seega absoluutselt ei sea kahtluse alla seda, et nad on ette valmistanud ning lahkavad meeskondade taktikat adekvaatselt. Aga see, kuidas stuudios seda juttu räägitakse – igavalt, monotoonselt, viieliselt –, tekitab tunde nagu see stuudio oleks jalkaliidu treenerieksami ruum, kus üks peab seletama analüüsiks antud kodutööd. Aga see on ETV otseeeter, Eesti suurim teleauditoorium ning see on veidi teine koht ja vorm.

Kellele Kivisild ja co seda taktikamonoloogi räägivad?

Iga kord, kui seal taktikalaua ääres kolm inimest seisavad ning üks räägib monoloogi, siis tekib mul küsimus, et kas ta räägib nendele kahele inimesele, kes ta kõrval seisavad või räägib ta televaatajatele?

Kas see jutt on suunatud Aet Süvarile või siis onu Heinole Saarepeedis? Kui jutt on suunatud Aet Süvarile, siis tegelikult pole vaja kaamerat käima panna, sest see kõik ajab televaatajad kodudes segadusse. Sellest jutust ei saa tavainimene aru, teda ei huvita Peruu äärepoolikute mängustiil, keda ta nagunii nime- ja nägupidi tundma kunagi ei hakka.

Inimesed kodudes tahavad olla kaasatud eetrisse ja seda saab teha nii, et stuudioinimeste vahel on intriig või suhtlus või toimub midagi. Aga see treenerieksam muudab sisuka jutu väga igavaks. Sellises vormis täidaks teleeetri paariks minutiks ära võib-olla kolm omavahel suhtlevat koomikut, aga tavalised jalgpalliinimesed ei räägi kunagi üksi niimoodi eetrit huvitavaks. See ülesanne, mis taktikalaua ääres jutustajatele pandud, on ebaõiglaselt raske.

Miks sellised nupud ja selline režiilahendus?

Alati, kui ülevalt plaanis näidatakse neid seisvaid lauamängunuppe, vahetab tuhat eestlast kanalit. See on uskumatult amatöörlik, seisev, tühi režiilahendus põneva jalgpallimängu vürtsitamiseks. See kõik on maru igav ja emotsioonitu, aga jalgpalliülekanne ja ka jalgpallis võitmine põhinevad eelkõige emotsioonil. See peene taktikajutt ei mõjuks nii igavalt, kui selle ajal näidataks reaalseid jalgpallureid, kellest on jutt.

Aga ju on selliste klippide kokkulõikamine arusaadavalt liiga ajakulukas. Kuid kuna nüüd kõik satsid on MMil mänginud, siis selle taktikalaua asemel näidake kas või momente meeskondade eelmistest mängudest ja nende põhjal lahake satsid lahti. Neid mänge on nii palju, et televaataja tahaks just meelde tuletamist, mis toimunud on.

Kas midagi muutub või areneb ka?

Ootan põnevusega, kas selle taktikalauaga jätkatakse sama igavalt ETV jalkastuudios kogu MMi vältel. See oleks väga Eesti nn tippjalgpalli moodi, kus nui neljaks on näiteks vaja viia läbi kurnavad liigamängude hooajad, mis emotsiooni ja sisu poolest lähevad korda väga vähestele.

Ükskõik, kui palju ka meistriliiga tvõi Eesti koondise mänge turundatakse ja suureks räägitakse, siis eelkõige tippjalgpallis loevad kirg ja kaasatus. Neist kahest asjast tunneb nii Eesti jalgpall kui ka ETV jalkastuudio väga puudust. Suhtlemine ja omavahel heas mõttes intriigitsemine viivad edasi, aga see on kurvalt naljakas, kuidas jalkastuudios on kõik alati ühel ja samal arvamusel. Selline surnud ring ei ole huvitav ning ei pane kaasa elama.

Aga lõpetuseks tahaks kiita. Niipalju, kui olen jõudnud talutööde, pere ja kitsede kõrvalt vähemalt õhtu viimast mängu juustutegemise taustaks vaadata, siis nii Tiislerid, Marko Pärnpuu, Joel Indermitte ja teised on mängu taustaks emotsionaalsed ning ütlevad otse välja, mis asjast arvavad. Nii peabki.

Rõhutan, et see mu jutt pole suunatud ühegi inimese vastu, vaid küsimusi tekitavad jalkastuudio formaat ja eesmärk. MM on veel pikk. ETV, tee midagi! See, et inimesed igavusega ära harjuvad, on lihtsam tee. Isiksused ja emotsioon, need on kaks märksõna suurte telekanalite otsestuudiotest. Palun vähem taktikajuttu.