Kui plats ja korvilauad asuvad publikust ning seintest kaugel-siis on sellise "põllu" peal mängimine loomulikult ebaqharilik ning ebamugav. Ka füüsiliselt sest korvilaud, rõngas-kõik asuavd teises taustsüsteemis, nägemiiselundid , silmalääts eelkõige ja ka aju peavad sellega kohanduma . N.ö. korvitunnetus, distantsitunnetus saab kindlasti pärsitud. Ma ise mängisin kossu ammu-koolipõlves ja mäletan kui väikesest saalist suurde minnes kulus tükk aega harjumiseks mitte üksnes vaade korvikonstryuktsioonile vaid ka korvpalliplatsil asukohatunnetus on hoopis teine. See sõltub mitte üksnes vaadete perspektiivist vaid ka ruumi akustikast. Küsimus pole üksnes inetuses mis mõjub emotsionaalselt niigi frustreerivalt vaid asjal on ka n.ö. füsioloogiline pool. Siin targutavad inimesed kes pole midagi kuulnud optilisest pettest ei tea midagi akustika mõjust inimese koordinatsioonile . Nüansid loevad igal juhul. Mängu(põrgatamise) kvaliteedile mõjub ka see mismoodi pall platsil n.ö.patsu teeb. Mängija saab tagasisidet mitte üksnes füüsilisest pallipuutest ja kaasmängijate nägemisest vaid ka kuulmise kaudu.
Mis seal nüüd nuriseda. Rahvas tuleb saali ikka emotsiooni ja meelelahutust otsima. Ju siis ei loodeta tea kust tulnud tundmatutelt artistidelt midagi erilist.
KOMMENTAARID (8)