ALATU KOMEJANT: Pepe (murul pikali) üritas Maroko keskkaitsjale Medhi Benatiale (kaptenipaelaga) naeruväärse näitlemisega punast kaarti teenida.Foto: AFP/Scanpix
Jalgpalli MM
2. juuli 2018, 00:05

Mart Treial | Naised, päästke jalgpall! (3)

Möödunud kolmapäevane Õhtuleht kirjutas jalgpallimängu pahupoolest ehk kõikvõimalikest kohtunike petmise ja mõjutamise viisidest. Halbade harjumuste seast kerkib esile üks, mis ajab televiisori ees ropendama ka kõige malbema ilmakodaniku. See on alatu ja naeruväärne vigastuse teesklemine.

Kaks selgitavat näidet Venemaa MMilt: 1) Portugal - Maroko alagrupimängu 90+1. minut. Maroko keskkaitsja Medhi Benatia patsutab Portugali ametivenda Pepe'd õlale, mispeale too langeb murule nagu haavatud sõdur. Mõne sekundi pärast on Pepe kõpsti püsti ja algab tuline kambakeskustelu. Traumast pole haisugi. Ei saagi olla, sest midagi ei juhtunud.

2) Uruguai - Portugal kaheksandikfinaali 44. minut. Portugali vasakkaitsja Raphael Guerreiro ja Uruguai ründaja Luis Suarez lähevad õhuvõitlusesse. Suarez suunab palli edasi, olukorda hilinenud Guerreiro tõukab vastast (pigem õrnalt) küünarvarrega turja, mispeale Suarez karjatab, haarab teatraalselt kuklast ega tõuse enne, kui peakohtunik on mängu seisatanud ja arstid platsile kutsunud. Kes mängu ei vaadanud, siis selleks kulus omajagu aega, sest vilemees ei läinud esimese hooga Suareze draama õnge.

Tolle kokkupõrke tagajärjel haaras Luis Suarez teatraalselt kuklast ja lesis murul kuni arstide saabumiseni. Foto: AP/Scanpix

Kahjuks pole nood näited haruldased nagu skooriv väravavaht, vaid kuuluvad kahetsusväärselt paljude tippjalgpallurite igapäevaellu nagu üleasted või välisküljesöödud. Näiteks Suarez, keda oskuste poolest pean suurepäraseks ründajaks, tegi analoogset teatrit ka alagrupimängus Egiptuse vastu. Ühtaegu rõve ja kurb vaadata! Pole siis ime, et hoki- ja ragbimehed jalgpalli naljatamisi naiselikuks alaks peavad.

Kui jutt juba naiste peale läks, siis huvitav, mis pilguga jalgpallurite kaasad säärast silmakirjalikkust vaatavad? Kas neil oma kallima käitumise pärast häbi ei ole? Kuidas selgitada sõbrannale või emale, et armastad meest, kes välimuse poolest sobiks gängstaräpi muusikavideosse relvaga vehkima, kuid palliplatsil jätab teletupsust pehmema mulje?

Mingisugusest eneseväärikusest pole isehakanud draamanäitlejate puhul juttugi. Elu on näidanud, et telekaamerad ega videokohtunikud neid ei kohuta. FIFAgi ei paista teemast üleliia hoolivat. Seega jääb jalgpallisõpradel üle loota vaid maailma kõige mõjuvõimsama instantsi ehk naiste peale. Tahaks arvata, et üks tõsine kodune jutuajamine teeb tupsudest taas mehed.

PS! Pean rõhutatult silmas olukordi, kus mängija haarab valugrimassides kehaosast (peamiselt nägu/pea), mida vastane tegelikult ei puutunudki. Muusugune näitlemine, liigkergelt või suisa põhjuseta kukkumine on täiesti omaette teema.