Saskia Alusalu jooksis teisipäeva hommikul Kadrioru staadionil Eesti 100 x 10 000 meetri teatevõistkonna viimast vahetust.Foto: Stanislav Moshkov
Talisport
3. juuli 2018, 12:33

Saskia Alusalu Jaapani telekogemusest: saatejuht ei teadnudki, et ma tulen

Kalendris säras märts, kui Pyeongchangi olümpiamängudel 4. koha saavutanud kiiruisutaja Saskia Alusalu viimati jääl käis. Igatsus on hinges, tunnistab ta siiralt.

Õnneks pole vaja kaua enam oodata, sest reedel rändab ta Norra pikamaa koondisega 20 päevaks Saksamaale Inzellisse jäälaagrisse. "Ma olen praegu nii valmis minema, olen seda nii kaua oodanud," õhkab ta teisipäeva hommikupoolikul Kadrioru staadionil.

"Kodus on ka väga tore olla ja trenni teha, aga laagris saan 100% teha seda, mida tahan. Eestis on vahepeal ka muid kohustusi ja alati kiirem."

Ometi näpistas ta raskete rattatrennide vahelt aega, et ankrunaisena Eesti 100 x 10 000 meetri teatevõistkond Guinnessi rekordi väärilise ajaga finišisse tuua. "Olen tõesti väga tänulik kõigile, kes raske töö ära tegid," lausub ta pärast 47.57 kestnud rühkimist.

Alusalu tunnistab, et tegelikult on tema suhe jooksmisega väga halb, sest kiiruisutajad laovad ala spetsiifikast tulenevalt hooajaks põhja jalgrattal. "Aprilli teisest poolest saati on rattakilomeetreid kogunenud kindlasti üle 3000, viimati jooksin 10 km umbes viis aastat tagasi."


Kas tundide viisi rattasadulas istudes igav ei hakka? "See on vist haigus juba," muigab ta. "Kui peaksin autoga 100 km sõitma, siis see mulle üldse ei meeldi, sest lähen punkti B. Rattaga sõidan aega ja see läheb minu arust palju kiiremini. Ma ei tea miks, aga tõesti ei hakka igav ja mulle väga meeldib.

Viimane nädal on olnud tuuline ja vihmane. Toast õue vaadates ei teki väga isu minna, aga kui juba väljas oled, siis pole vahet. Eriti mõnus on superilmadega. Mai oli Eestis väga super, seepärast ongi nii palju kilomeetreid kogunenud, et head ilma peab ära kasutama."

Ta sõnab, et treeningute kõrvalt pole suvel muudeks tegevusteks eriti aega jagunud. "Juuni on olnud juba täiesti töökuu. Aga kui pärast rattasõitu on võimalus järve hüpata, siis hüppan hea meelega."

Olümpiamängude eduga kaasnes Alusalule mõistetavalt suur tähelepanu, kõik tahtsid sporditähest oma tükki saada. Ta käis kevadel lausa ühes Jaapani telesaates.

"See oli rohkem selline veider saade. Komöödia. Põhimõtteliselt küsiti, mida ma meeste juures kõige rohkem hindan. Pidin oma arvamust avaldama. Uisutamisega oli nii palju pistmist, et saatejuht nägi mind olümpiamängude avamisel lippu kandma ja see oli ta unistus mind päriselt näha. Teised tegid talle üllatuse, saatejuht ei teadnudki, et ma tulen." 


Kas nüüd on olukord maha rahunenud ja saab rahus treeningutele keskenduda? "Erinevaid kutseid ikka tuleb, aga kõike ei jõua teha. Üks olulisemaid asju, millest pärast OMi aru sain, on see, et ma väga tahan uisutada.

Tähelepanu on väga tore ja mul on hea meel, et inimestele korda läheb, aga mulle väga meeldib see rutiinne elu. Et mul on üks trenn, tulen tagasi, söön, puhkan ja siis uuesti trenni. Kiire aeg on seda kinnitanud."

Kui kevadel oli Alusalu tulevik lahtine, siis tänaseks on teada reedel algav laager Norra koondisega. Sügise osas veel läbirääkimised norralastega käivad. "Järgmise olümpiani on neli aastat, seega on natukene aega katsetada ja proovida erinevaid asju," selgitab Alusalu.

"Olen selle treeneriga väga palju rääkinud, treeningplaani ülesehitus on suhteliselt sarnane, aga pakub siiski mingit vaheldust."

Aga koostöö Tristan Loyga? "Tristan on ka Inzellis, kohtun temaga ja loodan, et saan jätkata."

Kuidas on lood algava hooaja eelarvega? „Protsess on töös. Toetajaid on lisandunud küll, aga arvasin, et läheb lihtsamalt kui tegelikult."

Sportlikku fookust ta muuta ei kavatse, mis tähendab, et keskendub jätkuvalt olümpial edu toonud ühisstardile ja 3000 meetri distantsile. Sekka ka mõned 1500 ja 5000 meetri sõidud.

Augustis õnnestub uisupiigat veel Eestis kohata, kuid septembrist läheb ta täiskohaga välismaale treenima. Kuhu ja kellega, on veel lahtine.