Minu nimi on.Mrs Cynthia Corvin. Ma elan Ukrainas, ma olen täna õnnelik naine? Ma pean seda aega kasutama, et kõigile inimestele öelda, kuidas ma sain oma laenu sellest ausalt ja Jumal, kes kardab laenuandjat, kes aitab mind 140 000 dollariga laenuga, võtke temaga ühendust. kui teil on ka vaja laenu ilma probleemideta, siis tema nimi on piiskop Elijah email {[email protected]}, ütle talle, et see on proua Cynthia Corvin, kes suunab teid tema poole. E-post: ([email protected]) WhatsApp: +2349035555247
Eestil pole vaja ei insenere arste ega õpetajaid Üliõpilased ei võta laenu sest see on irvitamine mitte abi Käiakse tõõl kuni nõrkemiseni Ja siis hõiskab keegi Sults et meil on tasuta haridus Kuni meil istuvad riigikogus Sultsid oleme varsti ummikus
Ja mis on antud loo moraal?Kui mitte keegi eesti kodanikest ,laene, pankadest , enam ei võtaks,siiks jääks raha eesti riigil alles ja võib olla oleks eestlastel, ka siis, oma pank,näiteks Hoiupank.Aga,meil seda ju ei ole.Kõik puha ,välismaalaste käes!Tehnikaülikool, puha, musti täi?!No,ju ,siis ,peame, Aafrikat, inseneridega varustama ja ilmselt Eesti riik selle õppemaksu ka tasub,rahad, selleks, tulevad Euroopa liidult.Ise, me seda, Euroopa liitu tahtsime,nüüd nopime ,,vilju" ja meie lapsed hakkavad Euroopa liidult laenatud raha tagasi maksma juhul,kui sõda enne peale ei tule.Aafiklastelt saame puuvilju,näiteks,banaane.Ajalooliselt on aafriklased ,samuti orjad olnud,nagu,eestlasedki.Meie maalt on palju võõrrahvast läbi käinud ja sõdu peetud.Lugege,muistsest vabadusvõitlusest, Ümera lahingust või Madisepäevast.Oleme olnud saksa mõisnike pärisorjad,talurahvas,kelle elu möödus aastaegade vaheldumise ja mõisnike taktikepi järgi.Liivi sõja järel olime Rootsi võimu all,siis tuli,Põhjasõda ja saime Venemaa omaks.Pärast 600 aastat kestnud orjapõlve,1816 aastal Liivimaal vabastab Vene tsaar meid pärisorjusest,saame endale perekonna-ehk priinimed.Kui 1 maailmasõda kingib meile vabaduse,siis 2 maailmasõda võtab selle meilt jälle ära.Eestist saab sõdade tallermaa,miilest käivad oma võõraste vägedega üle nii Stalin kui Hitler.Eestlasi sunnitakse sõdima võõrastes vägedes,meid küüditatakse,vangistatakse ja hukatakse.Paljud põgenevad.Järgmised 50 aastat tuli elada Moskva taktikepi järgi.Nõukogude võim tegi kõik,et mälestus vabast eestist,inimeste peast pühkida.Sinimustvalgest sai keelatud sümbol,Vabadussõja mälestusmärgid lasti igaks juhuks õhku,eesti ajast jutustavad raamatud pandi luku taha.Samal ajal tuli kuidagi elada ja elati ka.Eesti Vabariigi iseseisvus taastati 20.augustil 1991 aastal.Kuidas ,elu eestis edasi läheb,eks,seda,näitab aeg.Oo,Eestimaa,oo sünnimaa,kuni su küla veel elab,elad sina ka!
Selle laenu võtmisega ollakse viimaste aastate jooksul väga ettevaatlikum!4. juuli 2018, 15:19
Nagu me teame ei ole laenu võtmine kuigi kerge asi ja asi on hoopis naljast kaugel.Hea on võtta,aga tagasi maksmine teeb raskeks.Peab olema ka selles kindel,kas seda laenu jõutakse ära maksta või mitte?Kas on ka neid õpilasi,kes käivad tööl? Mis kergelt tuleb,see kergelt läheb.See on nagu elu,käiakse tööl saadakse kuu alguses palka,siis küsitakse raha millegi eest.Võetakse võlgu ja tagasi ei anta.Vanasõna ütleb nii"Võlg on võõra oma".Riigitöö ongi selline asi,mida tuleb täies jõus ajada,et midagi maksmata ei jääks.Viimati oli meil majanduskriis 2008.aasta suvel! On inimesi,kes mäletavad mis jama see kõik kaasa tõi.Bensiinikütuse liitri hind oli kusagil kokku 19.krooni ja 90.senti.Peaaegu kusagil 20.krooni.No täitsa lõpp.Meie perel oli plaan,kaks või kolm kanistrit bensiini täis lasta.Siis kulutasime vähem kütust ja tegime kõik ühe korraga ära,et ei oleks üleliigseid kulutusi.No tava inimene ka ei taha laenuvõtmist endale lubada.Pärast on tagajärjed päris hullud et anna minna.Pare- ma meelega ma hoiduksin ise ka sellistest asjadest.Kuna räägitakse,et mitte kellelgi pole elu ei kerge ega roosiline."Kõik on parem üks haaval ära teha,kui tegeleda uute asjadega.Sest see teeb asja üha raskemaks" .Soovin kõikidele ainult head ja tugevat tervist!
Milleks nad õppelaenu peaksid võtma? Kui ma veel dotsent olin, siis mu 3-5 kursuse tudengid olid kõik juba (erialasel) tööl ja teenisid rohkem kui mina õpetades...
Samuti mängib tema sõnul rolli üldine majandusolukorra paranemine ja vanemate tugi, mida tudengid võibolla senisest enam saavad. Padar lisab ka: “Pärast majanduskriisi suhtuvad üliõpilased laenu võtmisesse palju tõsisemalt, ega taha ennast sellisel moel kohustustega siduda.” Selge on see, et enam ei võta üliõpilased kergekäeliselt laenu, et osta endale uus arvuti või käia reisil. Minu arvates on selline kiiduväärt, sest näitab noorte teadlikuse kasvu, kuid ilmsslt pole meeltmööda pangahärradele, kes jäävad kasumist ilma. Muidugi, alati on ka neid, kellele on õppelaen väga vajalik. Nüüd siis tahetakse õppelaenu tingimusi kergemaks teha, et laenuvõtjaid oleks rohkem. Kindlasti, kui tingimused kergenevad, tekib laenajaid rohkem. Huvitav, kas seda laenutoodet on plaanis pakkuda ka sissetulnud teise mandri poegadele, keda on võimalik kohata massiliselt Tallinnas?
elektriga tegi riik küll koheselt 1:0 rahvale ära3. juuli 2018, 18:30
kui ikka aasta jooksul elektrit ei tarbi, siis 5€ kuus tuleb ka ilma tarbimata EEle maksta. Sealt dividendidena edasi riigikassasse. Miks ei võiks üliõpilastega sama teha . Kui ikka laenu ei võta , siis hakkaku mittelaenamise eest viiviseid maksma ja asi nutt.
Tehnikaülikool olla musti täis. Puha võõrad, kuuldavasti maksavad õppemaksu. Või koolitatakse neid meie riigi arvel? No võtke neilt raha nii et annab ja kehtestage selle eest eesti oma noortele stipendiumid, et nad ei peaks võlaorjaks jääma ega õpingutest loobuma. On siin ehk jällegi mängus "euroopalikud väärtused", mille järgi peame Aafrikat inseneridega varustama selle asemel et oma rahva eest hoolt kanda .
Ma saan sellest ideest aru, mida siin püüti lahti mõtestada, aga nagu ikka, suhteliselt halvasti kommunikeeritud...või ajakirjanik keeras lihtsalt asja klikimagnetiks. Olles ise väikesest kohast pärit, siis minu (ja enamus klassikaaslaste) jaoks tähendas ülikooli minek iseseisva elu algust: kolimine Tallinna/Tartu, elukoha leidmine ja finantseerimine, oma primaarvajaduste finantseerimine. Minul näiteks ei olnud kodust majanduslikku tuge, vähemalt mitte sellist, mis võimaldaks linnas koolis käia. Ühika kohta ei saanud (ja mul poleks isegi selle jaoks raha olnud). Õppelaen võimaldas mul esimese aasta üle elada, selle ajaga leidsin juba ka töö, mida sain teha kooli kõrvalt. Järgmised aastad sain juba ilma laenuta hakkama. Küll aga võin öelda, et ilma laenuta ei oleks ma kooli saanud minna. Ja sama rada läksid mitmed klassikaaslased. Mõni sai kodust majanduslikku tuge, mõni ei võtnud laenu ja läks lihtsalt tööle...kooli aga ei jõudnud ja edaspidi enam ei olnud huvi töö kõrvalt lisakohustust võtta. Ja nii tekibki maalt linna tulevate noorte hulgast väga palju lihttöölisi...mitte, et lihttööline kuidagi halb oleks, aga see ei ole olnud nende valik, vaid valiku puudumine. Küll aga pean nõustuma, et tingimused laenu saamiseks ja teenindamiseks on suhteliselt karmid, arvestades milleks see laen mõeldud peaks olema. Ma olen nõus, et laenu (täielikult või ka osaliselt) kustutavaid tegureid võiks rohkem olla. Näiteks nominaalajal kooli lõpetamine teatud tulemusega, töökoht õpitud erialal...mis iganes, mis motiveeriks laenuvõtjat keskenduma õppele, tulemustele või karjäärile, mis omakorda peaks ju olema eesmärk? Ja kaks käendajat tundub ka natuke palju, arvestades, et enamus just sel põhjusel laenu võtavad / võtaksid, et neil ei ole piisavalt tugevat majaduslikku tagalat.
... mõni ei võtnud laenu ja läks lihtsalt tööle...kooli aga ei jõudnud ja edaspidi enam ei olnud huvi töö kõrvalt lisakohustust võtta. Ja nii tekibki maalt linna tulevate noorte hulgast väga palju lihttöölisi...mitte, et lihttööline kuidagi halb oleks, aga see ei ole olnud nende valik, vaid valiku puudumine. Vabanda, aga ülikool ei ole sulle küll mõtlemisvõimet andnud! Need noored just valisid laenu asemel töölemineku, Õppimise asemel valisid töölkäimise. See oligi nende valik, mitte valikute puudumine.
kui sa just ITd või muud inseneriteadust ei õpi, siis suurema osa diplomitega saad tööd taksojuhi või Selveri kärukorjajana - sellest palgast küll laenu tagasi ei maksa.
Õppelaen peaks olema riigi poolt käendatud ja diplomiga kustutatud. Praegusel kujul on see pankadele kasumit tootev laenuliik nagu iga teinegi. Suur laenuprotsent, suured ja pankade määratud laenutagatised on lükatud õppurite vanemate kaela. Samas ei seo pooled õppurid oma edasist elukäiku Eesti riigiga. Millest need vanemad neid laenusid maksavad, kui lapsed ise Austraalias või Aafrikas iseennast otsivad?!
töötatakse pigem tippi teenides kui end hilisemasse laenulõksu seades. Ses osaski tuleb USA "eeskuju" järgida - kolledžilaenu maksmiseks ei saa meelepärast tööd ega elupaika valida, hea kui tööd pakutaksegi, õpitavad erialad mitmesugused. Samad lood siinmailgi.
Riik mures? Vast ikka pangad, kes suuremalt jaolt saavadki oma kasumit laenudest. ja miks peakski laskma end pangalaenudega orjastada kui on võimalik hakkama saada ka omavahenditega? Lapsest saati mind õpetatud, et võlg on võõra oma ja kuni see tasutud ei ole, oled selle võõra ori. Pealegi, nagu artiklis kirjas, kõigil kõrgkooli lõpetajatel pole olnud võimalust tööd kohe saada, eks siis käenduseks antud kinnisvara või käendajad maksavad.
Miks peaks riskima kohustusega kohe peale ülikooli laenu tagasi maksma hakata ja selle pärast esimene väheatraktiivne tööpakkumine vastu võtta. Vanasti, kui riigimehed olid targemad ja igasuguseid rattaid ei lastud riigitüüri kallale, kustutas riik iga riigiametis töötatud aasta eest teatud osa laenust.
et noored ei taha ennast võlaorjusega siduda, vaid püüavad ilma laenuta hakkama saada. Tõepoolest, mis selle vägisi laenutoppimise mõte on ja kes sellest võidavad? Intress läheb ju laenu andnud pangale, mitte riigile.
KOMMENTAARID (52)