Kristjan Kullamäe (palliga) sai koondise eest kõvad mängud, nüüd oleks vaja häid matše saada ka klubihooajal. Foto: Stanislav Moshkov
Spordiblogi
3. juuli 2018, 14:30

Jarmo Jagomägi | Korvpallikoondise noorenduskuur oli julge otsus, kuid ei garanteeri midagi (2)

Eesti korvpallikoondise juhtkond tegi 2019. aasta MM-valiksarja esimese vooru viimase mängudeakna eel julge otsuse: meeskonda kaasati hulgaliselt noori, vanameistrid lasti suvepuhkusele. Kindlasti andis see tulevikumeestele väärt kogemuse. Kuid see oli alles esimene samm.

Esmalt tasub mainida, et koondises polnud ühtegi meest sünniaastaga varem kui 1990. Nende hulka kuulus neli debütanti, kellest kolm olid veel möödunud suvel U18 koondises. Ainsana tegid kogu tsükli kaasa Kristjan Kitsing ning Martin Paasoja, kogemustega toetasid sel korral veel Rain Veideman ja Siim-Sander Vene.

Kuigi värske näoga koondis polnud koos väga kaua, joonistus välja selge joon: puudus (nii vaimne kui ka mänguline) liider. Meil oli koos tubli punt rollimängijaid ning tulevikupotentsiaaliga liidreid, kellel sellisel tasemel kogemust veel pole. Nii kontrollmatšid Soomega kui ka valikmängud Suurbritannia ja Kreekaga näitasid, et tähtsatel hetkedel polnud mängijat, kes otsustava viske teeks, kaaslasele koha tekitaks või mehed ühiselt kokku võtaks. Pingevabas olukorras tuldi toime.

Siin tulevad mängu igapäevased harjumused. Vene oli tubli, kuid suurema osa oma karjäärist on ta täitnud heas klubis töömehe rolli. Veidemanil on eeldused, kuid mitu kuud mängupausi on jätnud selge jälje. Kristian Kullamäel ja Sander Raiestel on potentsiaali, kuid nemad on kõrgemal tasemel mängimise õhku seni veel vaid õrnalt nuusutanud. Samuti selgus, et keskpärase tasemega liigades soliidse hooaja teinud Rait-Riivo Laane ja Martin Paasoja pole valmis suurt vastutust kandma.

„Võib-olla ongi hea, et meestel polnud kellegi otsa vaadata,“ arvas peatreener Tiit Sokk, kuid tõdes, et eeskuju ja kõva kärataja oleks meeskonnale kasuks tulnud. Tõsi, Kullamäe ja Raieste saidki hiilgava kogemuse, nad pidid asju otsustama, kuid nõnda lühike perioodi sellises rollis pole piisav.

Tulevikku vaadates on äärmiselt tähtis, et eelnimetatud kutid, aga ka teised, saaks tugevat vatti kogu hooaja. Kullamäe põhilised minutid on seni meeste hulgas tulnud Saksamaa madalamas liigas, Raiestel sama lugu Hispaanias. Mõlemal noormehel on korralik põhi laotud, nüüd oleks vaja seda realiseerima hakata ning seeläbi ka koondises juba enesekindlamalt tegutseda.

Ja polegi põhjust arvata, et Kullamäe ja Raieste ei löö läbi. Tähtsam küsimus on, kui kõrgele tiivad kannavad ja millal? Nii kaua, kui meie mehed pole klubihooajal vastutavat rolli kandmas, pole põhjust kõva purakat oodata ka koondises.

Sokk andis mõista, et noortega soovitakse jätkata ka edaspidi, kuid loodab, et appi tuleb ka mõni vanem mees. Maik-Kalev Kotsar ütles koondisega liitudes, et ta lootnuks treenida koos vanameistrite Janar Taltsi ja Kristjan Kanguriga, kellelt saanuks ta nii mõnegi tähtsa õpetussõna. Sama kehtib ka Rauno Nurgeri kohta. Tagaliinis oleks Sten Sokk kindlasti Kullamäele olulisi näpunäiteid jaganud.

Koondis oli neljas mängus tubli, kuid reaalne võiduvõimalus tekkis vaid esimeses lahingus, kus vastas oli Soome sisuliselt B-koondis. Häid momente pakuti, kuid terviklikkust nappis. Mõistagi on nõnda noorele koosseisule ülimalt vara põhjapanevat hinnangut anda. Kuid kindel on, et siit järgmine samm teha ehk tulemusele mängida, on juba lihtsalt kokku tulemisest tunduvalt raskem.