„Olen kogu aeg tahtnud midagi teha,” räägib äsja 85. sünnipäeva tähistanud edukas jalgrattatreener ja ettevõtja Rein Kirsipuu. „Võib-olla tänu sellele olengi nii vanaks elanud. Paljud mu sõbrad viskasid pensionile jäädes jalad seinale ja vaatasid televiisorit. Aga nad on ammu mulla all.”

30. juunil 1933 Tartus sündinud härrasmees mõistis juba lapsena, et saatuse keerdkäigud võivad olla äärmiselt julmad. Eriti kibedad mälestused kangastuvad tema silme ette okupatsiooniaja algusest.

„Kui venelased sisse tulid, olin kaheksa-aastane,” jutustab Rein. „Elasime Riia mäel. 14. juunil 1941 nägin, kuidas mu onu koos oma naise ja kolmeaastase tütrega püssimeeste vahel ära viidi. Ema pakkis siis asju, sest arvas, et nagunii tullakse ka meile järele. Kuid mu isa oli arhitekt ja teda oli sõja ajal vaja, meie pere tõmmati nimekirjast maha.”