Kolumbia jalgpallurid uurivad kohtunik Mark Geigerilt, miks too nende väravasse penalti määras.Foto: SIPA/Scanpix
Jalgpalli MM
4. juuli 2018, 18:50

Ville Arike | Miks lasevad jalgpallikohtunikud 11 hullul enda peale minutite kaupa karjuda? (10)

Kõlab vile. Kohtunik osutab penaltipunktile. Ükskõik kui ilmne kaitsva poole viga ka polnud, ümbritseb sisuliselt terve meeskond kohe õigusemõistjat mesilasparvena ja püüab tollele selgeks teha, et kõik käis kõige ausamal moel ning 11 meetri karistuslöögiga neid küll karistada ei tohi. Jah, jutt käib jalgpallist.

Hea kolleeg Mart Treial kirjutas mõni päev tagasi kommentaari vigastuste teesklemise teemal. See on jalgpallis tõusev trend ja üks pahupooltest ning teiseks tõsiseks miinuseks pean just kohtunikega vaidlemist. Kusjuures sageli pole „vaidlemine“ õige sõna, vaid on selgelt näha, kuidas vilemeeste peale lausa karjutakse.

Ausalt öeldes ei saa ma aru, miks seda lubatakse teha. Jalgpall on viimaste aastakümnete jooksul teinud läbi suure arengu näiteks toorutsemisevastases võitluses. Järelikult – kui on tahtmist, siis saab küll. Nüüd tuleb järgmine samm astuda mängijate käitumise osas.

Loo alguses kirjeldatud olukorda näeb sisuliselt pärast iga penalti määramist. Siinkirjutaja hinnangul üle igasuguse piiri läks asi teisipäeval peetud mängus Inglismaa – Kolumbia, kus pärast inglastele penalti andmist käis kolumblaste trall kohtunik Mark Geigeri ümber paar-kolm minutit!

Seda tõestab ka protokoll. Harry Kane’i maadlusvõttega siruli tõmmanud Carlos Sanchez nägi enda ees kollast hoiatuskaarti mängu 54. minutil. Kaks minutit hiljem andis Geiger hoiatuse hoopis inglasele Jordan Hendersonile, kes tegi vastasele peaga natuke haiget. Ning Kane sai penaltit lööma hakata alles 57. minuti lõpus.

Kogu selle jama peale ei saanud mitte ükski kolumblasest märatseja isegi hoiatuskaarti! Teistes pallimängudes oleks niisugune asi mõeldamatu. Korvpallis olnuks igal kohtuniku peale karjuma läinud mängijal kohemaid tehniline viga käes. Kes ikka veel aru ei saa, siis ka teine tehniline ja aidaa! duši alla. Kui mängija viisakalt kohtuniku poole pöördub, saab ta selgituse kätte.

Võrkpallist pole üldse mõtet rääkida. Sel alal tohib kohtunikuga viisakalt rääkima minna ainult võistkonna kapten. Ülejäänud võivad juba kurja pilgu või mõne žesti eest kollase saada. Nagu vastaste suunas tehtava ebaviisaka või ebasportliku liigutuse eest. Kord on majas, mingit laata pole.

Kossureeglite järgi mängides saanuks kolumblased 54. minutil üksteist kollast kaarti kohe kätte. Nüüd, kaartideta jäänuna läksid nad mõne aja jooksul päris lolliks kätte ning tegelesid mitte jalgpalli, vaid ainult vastaste lõhkumise ja jätkuva vaidlemisega. Kui lõpuks ka mängima hakati, jõuti viigiväravani. Ent niisugust meeskonda ei oleks tahtnud veerandfinaalis näha ning penaltiseerias saadi karistus kätte.

BBC ekspert, endine Inglismaa koondislane Chris Waddle polnud tolles kohtumises kindlasti erapooletu, aga lõunaameeriklaste tegutsemisest jäi temalegi mõru maik suhu. „Loodan, et Kolumbia saab teenitud kaartide eest (neid tuli mängu peale kokku kuus tükki – V.A.) ja selle eest, kuidas nad end kohtuniku ümber ülal pidasid, korraliku trahvi,“ põrutas Waddle.

„Ameeriklasest vilemehele oli see keeruline mäng ja ta kartis otsuseid vastu võtta. Kolumbia tuli siia ikka selleks, et jalgpalli mängida, ning olnuksin väga pettunud, kui nad pääsenuks edasi.“

Kui kolumblased süüdistasid Geigerit inglaste kasuks vilistamises, siis endine Venemaa tippkohtunik Andrei Butenko märkis kodumaisele meediale, et partiil polnud häda midagi. Ta pakkus, et Geiger ei tahtnud väga suure põhjuseta Kolumbiat arvulisse vähemusse jätta ning seetõttu jättis mõne hoiatuskaardi andmata kohas, kus seda saanuks teha.

Räägitakse, et jalgpallurid on MMil kogu maailma lastele eeskujuks. FIFA võiks kohtunike peale karjumise küll mängust välja juurida.