2
fotot
Portugallane Cristiano Ronaldo lõi küll alagrupimängudes neli väravat, kuid jäi kaheksandikfinaali kohtumises Uruguayga märkamatuks. (AFP/Scanpix)

Jalgpalli MM-i eel arvati, et seekordne suurturniir jääb enim meelde videokohtunike ehk VAR-süsteemi kasutusele võtmise poolest.

Tegelikkuses on VAR olnud väljakukohtunikele tõhus abimees ning samas ei ole videote ülevaatamise tõttu ka mänge üleliia katkestatud. Kõik on olnud sujuv ja samas on õiglust rohkem kui kunagi varem.

Palju enam räägitakse hoopis üllatustest ja suurte staaride langemisest. Muidugi on neid alati olnud ja võitjaks saabki lõpuks ju vaid üks. Aga siiski on siiamaani raske mõista, kuidas tiitlikaitsja Saksamaa sel turniiril nii mannetu oli, ja samavõrra uskumatu oli kaheksandikfinaalis Hispaania allajäämine Venemaale.

Ilmselt on kõige suurem teema kahe maailma parima pallivõluri, argentiinlase Lionel Messi ja portugallase Cristiano Ronaldo langemine kaheksandikfinaalides. Või kas neid enam saabki parimateks nimetada?

Meedias kirjutati kaheksandikfinaalide järel, kui Argentina kaotas 3:4 Prantsusmaale ja Portugal 1:2 Uruguayle, et ei Messi ega Ronaldo pole oma neljal MM-i finaalturniiril löönud play-off’i mängudes ühtegi väravat. See turniir pidanuks aga paljude arvates just nii 31-aastasele Messile kui ka 33-aastasele Ronaldole olema viimane võimalus särada jalgpalli MM-il. Nelja aasta pärast ei pruugi nad enam nii säravas vormis olla.

Kuidagi imelik oleks nüüd taas näha, kui aastalõpu galal kuulutataks üks või teine taas maailma parimaks jalgpalluriks. Selline otsus – mis vaevalt küll tuleb – viitaks väga üheselt, et hindajad väärtustavad rohkem klubijalgpalli kui koondisemänge. Loogiline oleks ikkagi, et aasta parim jalgpallur tuleb MM-i võitnud meeskonnast.

Veel enam aga ei kannata pärast seekordset MM-i välja kahe praeguse suurima staari võrdlus legendide Pelé ja Maradonaga.

Messi ja Ronaldo põrumisest on meedias juba arvukalt analüüse ning ei saa välistada, et sel teemal ilmuvad ka teadustööd ja raamatud. Loogiliselt võttes kurnab aga klubihooaeg nii mõnegi superstaari nii vaimselt kui ka füüsiliselt ära ning suviseks suurturniiriks ei jätku enam lihtsalt jaksu.

Messi ja Ronaldoga võrreldes tuli MM-ile tunduvalt paremas seisus Brasiilia staar Neymar. Jah, ta oli vigastatud ja kuni viimase hetkeni oli kahtlane, kas ta jõuab taastudes tippvormi. Aga samas tänu sellele, et tema jaoks lõppes klubihooaeg juba veebruaris, tekkis tal mängunälg. Lisaks ei ole Neymari mängud PSG-s Prantsuse liigas võrreldavad pingega, millega peavad iganädalaselt Hispaania liigas kokku puutuma Messi Barcelona ja Ronaldo Madridi Reali eest pallides.

Just Neymar ongi nr 1 kandidaat tõusmaks selle turniiriga maailma parimaks jalgpalluriks. Tõsi, kui Brasiilia fännid kõrvale jätta, siis kõigile teistele jalgpallisõpradele näivad tema teesklemised ja väänlemised murul pehmelt öeldes inetud ja ebasportlikud.

Aga samahästi võib seekordse MM-iga maailma jalgpalli uueks superstaariks tõusta 19-aastane prantslane Kylian Mbappé. See, mis ta kaheksandikfinaalis kohtumises Argentinaga väljakul korda saatis, kuulub natuke juba ulme valdkonda, Mbappéd jätkus seal kõikjale. Tasuks kaks väravat ja teenitud penalti. Saab näha, kas noore mehe vaim peab järgmistes mängudes aina kasvavale pingele vastu ja kuidas teda toetavad meeskonnakaaslased.

Mbappéd on juba võrreldud ka legendaarse brasiillase, maailma kõigi aegade parima jalgpalluri Peléga. Argentinale löödud kaks väravat tähendasidki, et just noorest prantslasest sai esimene teismeline pärast Peléd (brasiillane lõi 1958. aasta MM-i turniiril 17-aastasena kaks väravat finaalis Rootsiga), kes on MM-i finaalturniiril löönud kaks väravat.

Prantslase Kylian Mbappé täht on sel MM-il võimsalt särama löönud. (Reuters/Scanpix)

Aastaid Arsenali peatreeneriks olnud Mbappé kaasmaalane Arsène Wenger on noort prantslast juba mullu sügisel Peléga võrrelnud. „Olen oma sõpradele öelnud, et Mbappé on uus Pelé. Temast võib saada maailma parim mängija, sest temas on karismat, isiksust ja eneseusku. Temaga suheldes pole kunagi tunnet, et suhtled 18-aastasega,“ on Soccernet vahendanud Wengeri arvamust. Noore mehe suurt hinge näitab seegi, et ta on lubanud MM-i turniiril teenitud raha anda heategevuseks.

Kõige muu kõrval on tähelepanuväärne Mbappé kiirus: kohtumises Argentinaga mõõdeti tema tippkiiruseks 37 km/h, mis tähistab seekordse MM-i rekordit. Enne seda kuulus praeguse MM-i kiirusrekord Ronaldole, kes saavutas kohtumises Hispaaniaga kiiruseks 34 km/h.

Aga veelkord, esmalt tuleb Prantsusmaal reedel võita Uruguayd. Ei saa sugugi välistada, et just seekordne finaalturniir saab hoopistükkis niigi juba maailma tippseltskonda kuuluvate Uruguay ässade Luis Suáreze ja Prantsusmaa mängust vigastuse tõttu eemale jääva Edinson Cavani säramise turniiriks.

Aga samahästi võib juhtuda, et pärast 15. juulil toimuvat finaali on maailmal uus superstaar, kelleks on kas Harry Kane (Inglismaa), Romelu Lukaku (Belgia) või Luka Modrić (Horvaatia). Praegu tundub allkirjutanule endalgi kummaline nii mõelda, aga seekordne turniir on taas tõestanud seda, mida kõik niigi teavad: jalgpallis on kõik võimalik. Jalgpallikuninga troon on praegu vaba ja ootab igatahes uut kuningat!

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis