Mida rohkem palliga Luka Modricile ruumi anda, seda valusamalt ta karistab. (PA Images/Scanpix)

Täna õhtul selgub, kas Inglismaa jalgpallikoondis jõuab ajaloos teist või Horvaatia meeskond esimest korda MMi finaali. 

Inglismaa peatreener Gareth Southgate on senise turniiri vältel jäänud truuks oma 3-5-2 (või peenemalt 3-3-2-2) asetusele, kus Jordan Henderson turvab kaitseliini esist. Dele Alli ja Jesse Lingard noolivad vastase poolkaitse- ja kaitseliini vahel vabu tsoone, ääred Kieran Trippier ja Ashley Young venitavad platsi laiaks ning Harry Kane ja Raheem Sterling moodustavad ründeduo.  

Horvaatide boss Zlatko Dalic on rohkem oma süsteemi painutanud. Näiteks kaheksandikfinaalis Taani vastu tegutses rünnakute aju Luka Modric ründava poolkaitsja kohal ning Ivan Rakitici kõrval võttis kontrolliva poolkaitsjana koha sisse Marcelo Brozovic. Veerandfinaalis Venemaaga laskus Modric allapoole ning tipuründajat Mario Mandžukicit toetas 1:1 värava autor Andrej Kramaric. Lisaks seikles Modric Venemaa vastu tihti paremal äärel ja tekitas seeläbi paremkaitsjale Šime Vrsaljkole ruumi, mida horvaadid ka usinalt kasutasid.

Inglased seisavad MMil esmakordselt silmitsi olukorraga, kus vastane üritab neid keskväljal üle mängida. Kolumbialt röövis tolle variandi James Rodriguezi vigastus, Rootsi, Panama ja Tuneesia rõhusid vasturünnakutele. Ühest küljest tunduks loogiline, et Southgate ohverdab Modrici ja Rakitici pidurdamiseks Alli või Lingardi ja ennistab kaitsvama Eric Dieri või Fabian Delphi põhikoosseisu. Teisalt, Dier asendas Kolumbia matši lõpus Alli't, kuid too variant ei toiminud eriti hästi. Lisaks kaotaks Inglismaa tolle lükkega ründejõudu ja riskiks mängurütmi lõhkumisega. Tõenäoliselt saab lihtsalt Alli eriülesande Modricit valvata.

Kas Gareth Southgate (paremal) annab täna Dele Allile eriülesande Luka Modricit valvata? (Reuters/Scanpix)

Horvaatia seevastu võib mängule tulla hoopis 4-3-3 formatsiooniga, kus ülemine trio on jätkuvalt Mandžukic, Ante Rebic ja Ivan Perišic, Brozovic soomustab tagalat ning Rakitic ja Modric liiguvad rohkem äärtele, et Inglismaa keskmist kolmikut laiali rebida. Nii tekib variant, et üksik Henderson jääb Rebici ja/või Perišici keskele liikumiste vastu kaitsetuks.

Inglismaa vaatenurgast on võtmetähtusega, kui edukalt suudetakse maailma (üht) parimat keskväljaduot Modric-Rakitic survestada. Mida rohkem neil, eriti Modricil, palliga aega on, seda suurema pahanduse nad korraldavad. Inglismaa suurim viga oleks pallikaotus keskväljal, kui Trippier ja Young on parajasti kõrgel vastase väljakupoolel.

Lisaks tasub Mandžukicil hoida end Inglismaa kaitsetrio parempoolse lüli Kyle Walkeri läheduses, sest ta on õhus inglaste nõrgim.

Southgate'i meeskonna ründetrump peitub mõistagi kiiruses. Horvaatia keskkaitsjatel Dejan Lovrenil ja Vedran Corlukal (kes ilmselt asendab Vidat, kes omakorda täidab paremkaitses vigastatud Vrsaljko koha) pole Sterlingu ja Lingardi vastu võidujooksus lootustki. Niisiis võiksid inglased horvaate kõrgemale meelitada, et pallivõitmise korral oleks välejalgadel lidumisruumi.

Pealegi ei saa mööda vaadata faktist, et Inglismaa on teadliku töö tulemusena MMi parim standardolukordade lahendaja. Nende 11 väravast kaheksa on sündinud seisva palli situatsioonidest (sh kolm penaltit). Siinkohal aitab inglasi ka videokohtunik, kelle olemasolu ei luba kaitsjatel trahvikastis nii jõuliselt tegutseda.

Aga ülalkirjeldatu on puhas teooria, tõde selgub algusega kell 21 Moskvas Lužniki staadionil.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis