Foto: Daisy Lappard
Liigume
14. juuli 2018, 09:00

Avasta enda rühivead!

Õige rüht on hea meie kehale ja rühikas inimene mõjub enesekindlalt. Elustiili survel vajume aga üha enam kühmu ja lastel on tekkinud selline nähtus nagu nutikael. Hea uudis on see, et rühivigu saab vältida ja parandada, kui oskame neid märgata.

Halb rüht võib olla tingitud mitmest asjaolust. Enamasti oleme ise selle tekkimisele kõvasti kaasa aidanud. Kaasasündinud rühivigade osakaal arvatakse olevat vaid 5–10 protsenti. Valdavalt on kehva rühi põhjused üldine nõrk kehatoonus, ülekaal, asümmeetriliselt keha koormavate spordialade harrastamine (nt tennis, golf), sundasendid ja -liigutused. Rühti mõjutab ka meie enesetunne ja -hinnang. Näiteks tõmbab oma pikkust häbenev naine end alateadlikult kühmu. Ka introvertsus peegeldub meie kehahoiakust. “Isegi ilmastik loeb – külmaga tõmbab inimene end instinktiivselt rohkem kokku ja kössi,” ütleb Ida-Tallinna keskhaigla ja Füsioteraapia Kliiniku füsioterapeut Liina Latt. Rühti mõjutab ka kultuuriline taust. Maades, kus inimestel on kombeks põrandal rätsepaistes istuda, on vähem rühihäireid.

Levinumad rühivead

Kiropraktik ja Eesti Kiropraktika Liidu president Gerly Truuväärt ütleb, et levinud rühivigade vallas on viimasel ajal toimunud suur muutus. Kui varem olid patsientideks peamiselt 20–30ndates edukad inimesed, kes istusid tunde ennastohverdavalt arvuti taga, siis nüüd töötab ta suuresti lastega. Täiskasvanud on juba teadlikumad ja tasakaalustavad oma istuvat elustiili liikumisega. Lastel on aga üha enam rühivigu, mis on tingitud liigsest nutiseadmete vaimustusest. Levinuimad on nn nutikael ja vähesest liikumisest põhjustatud lülisamba nõrkus. Nutikaela korral on pea keha suhtes ette nihkunud ning kaela- ja õlavöötmelihased saavad palju suurema koormuse. See asend võib olla süüdi ka peavaludes.

Levinud on ka selja külgsuunaline kõverus ehk skolioos. Täpselt ei teatagi, millest see tekib. Varem arvati, et pidev koti ühel õlal kandmine teeb selja vildakaks, aga praegu peetakse seda arvamust iganenuks. Väike kõverus ei põhjusta tavaliselt mingeid vaevusi. Inimene ei pruugi teadagi, et tal on selg veidi kõver, probleem on märgatav ainult oskajale vaatajale. Kühmus selg ehk küfoos hakkab kergesti silma: õlad on ette vajunud ja rindkere kokku surutud.

Liina Latt toob levinud probleemina esile ka nn passiivse rühi: kõht on ette vajunud ja õlad längus. Seegi häda on väga levinud kooliõpilaste seas. Enamasti on see probleemiks neile, kel nõrgad korsetilihased.

Kuidas märgata?

Siseorganitest mõjutab vale kehahoiak kõige enam kopsude tööd. Raske on sügavalt sisse hingata. Silmanähtava kõverusena ei pruugi rühiviga sageli väljendudagi. Sellest võivad märku anda aga tühisena tunduvad pisiasjad. “Ebaühtlaselt kuluvad jalanõud, lääpa tallatud jalatsid, ühelt poolt rohkem kulunud püksisäär, pidevalt samalt õlalt alla kukkuv rinnahoidjapael või ühele poole kiskuv pluusiäär,” loetleb dr Truuväärt vihjeid, mida keha meile annab. “Tihti on kusagil mõni valuaisting, aga üldiselt näitab valu, et probleem on juba mõnda aega kestnud.”

Kiropraktik Karl Pärjamäe lisab, et valu tekkele eelneb kangustunne ja liikumatus. “Seda on keeruline ise märgata. Sageli saab sellest aru ainult teatud liigutusi tehes, mille puhul vaid kogenud spetsialisti silm märkab muutusi,” selgitab ta. Näiteks ei suuda inimene sügavkükki sooritada, üle õla vaadata või seina ääres seistes õlgu ja selga samal ajal vastu seina lükata.

Lastel aga võivad muutustele lülisambas viidata näiliselt hoopis kõrvalised sümptomid, nagu alla pissimine, käitumishäired, tikid jne.

Liina Latt ütleb, et tema juurde jõuavad inimesed enamasti ikka siis, kui selg, kael ja õlavööde valutama hakkavad. “Väikestel lastel enamasti kuskilt ei valuta, isegi kui nende rüht ei ole õige. Rohkem löövad hädad välja põhikooli lõpus ja täiskasvanuna. Kõige vähem on vaevusi neil, kes treenivad mõõdukalt – ei ela passiivselt ega pinguta ka üle,” sõnab Latt. Treeningu puhul on oluline mitmekülgsus, sest ka aastaid sama spordiala harrastamine võib põhjustada rühiprobleeme, lisab Karl Pärjamäe.

Kuidas treenida?

Rühivigu on võimalik kõrvaldada. Nendega tuleb aga kogu aeg tegeleda, sest iseenesest need üle ei lähe. Tabletiga rühihäirete vastu mõistagi ei saa. Isegi kõige osavam kiropraktik või füsioterapeut ei suuda neid probleeme “ära võtta”, kui inimene ise liikumisega kaasa ei aita. Liina Latt ütleb, et tema soovitab esmalt pilatest või bodybalance’i trenne. Hea oleks hommikuti võimelda, eriti kui keha on kange. Talvel sobib hästi murdmaasuusatamine. “Oluline on, et treening koormaks ühtlaselt mõlemat kehapoolt ja kindlasti ei tohi trenni teha läbi valu,” ütleb ta.

Gerly Truuväärt leiab, et kõik alad, kus tegutsetakse sisemise tasakaalu nimel, on rühile head. Pilatese kohta lisab ta aga hoiatuseks, et tegu on väga intensiivse treeninguga. “Algselt oli see mõeldud poksijatele ja balletitantsijatele, mitte kontoritöötajatele, kes päev läbi istuvad. Ehk ka pilatesega on võimalik endale liiga teha, kui alustatakse ülemäära uljalt ning püütakse kiireid tulemusi. Oluline on ka see, et endale meeldiks. Pole mõtet teha trenni, mis on vastumeelne.”

Karl Pärjamäe rõhutab, et spordiala peaks olema võimalikult mitmekülgne. “Enamasti tahetakse tegeleda millegi lihtsa ja kättesaadava, näiteks jooksmisega. Mina ei soovita seda pea kunagi, sest õigesti joosta on tegelikult väga keeruline,” ütleb ta. “Kui lapsevanem minult trennivalikul nõu küsiks, siis soovitaksin riistvõimlemist või maadlemist. Mõlemad arendavad paindlikkust ja tugevust, mille kaudu saabki terve keha.”

Ka ujumist Pärjamäe pigem ei soovita, eriti naistele. “Ujuda tuleb õigesti, mitte aga pea veest väljas, nagu naistel tihti kombeks on. Selline asend on kaelale väga koormav,” selgitab ta.

Otsi abi spetsialistilt!

Väikeste rühi kõrvalekallete pärast pole vaja muretseda. Kui ei suudeta aga enam üldse õiges asendis püsida, on kindlasti aeg otsida spetsialistilt abi. Rühti kontrollivad perearst, kooliarst, aga ka töötervishoiuarst. Rühti hinnatakse nii seismisel, kõndimisel kui ka istudes.

Vajadusel annavad nad patsiendile saatekirja taastusraviarsti juurde, kes omakorda suunab tarvidusel füsioterapeudi vastuvõtule. Rühiprobleemi korral saab abi ka kiropraktikult, kes nõustab ja õpetab harjutusi.

Gerly Truuväärt soovitab muredega ikka otsida abi spetsialistilt, mitte hakata ise nn liigeste ragistamisega tegelema. Ta rõhutab sedagi, et vaimsel seisundil on rühile suur mõju – raske on käia püstipäi, kui sind rõhub pidevalt mõni mure, teed ebameeldivat tööd või pead päevi veetma mürgises töökeskkonnas. 

Ole töökohal tähelepanelik!

Et väga paljude hädade põhjuseks on sundasendid ja ka istumine, tasub oma töökoht hoolega üle vaadata. Istuva töö korral on elutähtis võimalikult tihti asendeid muuta ja mitte unustada end tundideks istuma.

** “Pole olemas sellist tooli, millel võid päev läbi liikumatult istuda,” ütleb füsioterapeut Liina Latt. Ta soovitab iga 30 minuti tagant pausi teha – laua tagant püsti tõusta, sirutada, veidi ringi kõndida ja kui võimalik, siis põrandale pikali heita.

** Istu nii, et suurte liigeste vahele (põlved, puusad) moodustuksid täisnurgad. Hea oleks see, kui lauda saaks kõrgemaks tõsta ning töötada vahepeal hoopiski seistes.

** Sadultooli ei tasu töötooliks valida. Ka pallil istumisega peaks piiri pidama, sest kui päev otsa vaid sellel istuda, on tagajärjeks tõenäoliselt hoopis alaseljavalud, hoiatab kiropraktik Gerly Truuväärt.

** Ole tähelepanelik ka sülearvutiga töötades. Kui hoiad arvutit põlvedel, on selle ekraan liiga madalal ning pidev allavaatamine tekitab nutikaela. “Mingi aeg on võimalik sel moel töötada ja midagi ei juhtu, kuid lõpuks ilmuvad valud,” räägib Truuväärt.

Pilates on üks parimad võimalusi rühiga tegelemiseks
Pilatese- ja joogatreener Anne Tipner-Torn

Hea rüht ei tähenda seda, et hoiad ennast jäigalt mingis asendis. See tekib tänu tugevatele ja tasakaalus lihastele. Pilates on üks paremaid võimalusi rühti parandada ja korsetilihaseid tugevdada. Pilates pöörab tähelepanu ka jalataldadele, mis on rühiga tihedalt seotud. Lisaks koormame tunnis võrdselt mõlemat kehapoolt.

Pilatesel pole vanuselisi piiranguid ja harjutustest on nii raskemaid kui ka kergemaid variante. Nagu igas treeningus, on ka pilateses eelduseks see, et sa tahad endaga tegeleda.

Allikas: 11/2015 Tervis Pluss.