Loo autor Nižni Novgorodis.Foto: Stanislav Moškov
Jalgpalli MM
11. juuli 2018, 18:17

Kaarel Täll | Minu Venemaa (15)

Kümme päeva, kolm linna (Nižni Novgorod, Moskva, Peterburi), neli staadionit, neli mängu. Lennukid, rongid, bussid, metrood, trammid ja taksod – kõik toimib nagu kellavärk.

Kohati tabad end mõttelt, et kõik on isegi liiga ilus. Mitte kuskil maailmas pole suurlinnu, kus tänavailt ei leiaks ühtegi kodutut inimest, kassi ega koera. Venemaal on see aga praegune reaalsus. Ainult MMi ajal. Meie suures naaberriigis on mitu paralleeluniversumit, mitu reaalsust ja mitu tõde. Kohalikud on sellega harjunud.

Mustemad mõtted käivad peast läbi harva, sest tegelikult on MM ja sellega kaasnev melu lihtsalt suurepärane. Kuulsat venelaste külalislahkust näeb igal sammul. Rahvas on siiralt õnnelik, et neil on nii palju külalisi igast maailma otsast. Nad naudivad, et venelastest räägitakse hästi. Neid kiidetakse, kohati isegi ülistatakse.

Mitte ükski Venemaale reisinud fänn ei lähe koju rääkima riigi agressiivsest välispoliitikast, vaid jutuks tulevad heasüdamlik lihtrahvas ja kaunid linnasüdamed. Jah, ühelt poolt on see kõik suurepäraselt õnnestunud globaalne propaganda, teisalt ei tohiks alati kõike kihvti eelmainitud p-sõimusõnaga kirjeldada.

Ja muidugi käib ka jalgpalli tšempionaat. Sportliku poole pealt on turniir nii võimas, et suurepäraseid koondiseid kukub konkurentsist igas faasis. Tase on kõikjal väga kõva, lihtsalt seekord sai kinnitust, et just siin ja praegu on Euroopa jalgpall teistest üle. Nelja aasta pärast lööb Katari kõrbeturniir kõik taas segamini.