Gerd Kanter koos fänniga.Foto: Martin Ahven
Spordiblogi
16. juuli 2018, 00:05

Deivil Tserp | Kanteri taandumine ja munadeta meedia (5)

Areenilt taanduvatel spordiässadel on ilus tava fännidega südamlikult hüvasti jätta. Värvikat lahkumisetendust vääriksid tegelikult kõik pika ja eduka karjääriga sportlased, ent kogu maailmas on selles osas välja kujunenud nii-öelda kirjutamata reeglid, mis kehtivad Eestiski.

Areenilt taanduvatel spordiässadel on ilus tava fännidega südamlikult hüvasti jätta. Värvikat lahkumisetendust vääriksid tegelikult kõik pika ja eduka karjääriga sportlased, ent kogu maailmas on selles osas välja kujunenud nii-öelda kirjutamata reeglid, mis kehtivad Eestiski.

Näiteks võistkondlikel aladel korraldatakse tippudele lahkumismäng. Jalgpallis on latt väga täpselt paigas – kes on koondisesärki kandnud vähemalt sada korda, selle auks peetakse kindlasti meeldejääv pallilahing (ainsaks erandiks 65 korda Eestit esindanud Sergei Pareiko - toim.). Korvpallis ei sõltu sarnase mängu korraldamine otseselt kohtumiste arvust, pigem hinnatakse säravat isiksust ja tema kordaminekuid.

Kahjuks teame ka dramaatilisemaid juhtumeid, kui kuulus sportlane peab taanduma halli hiirekese kombel. Nii läks paraku murdmaasuusatamise olümpiavõitja Andrus Veerpaluga, sest 2011. aastal antud positiivne dopinguproov paiskas ta hämarasse valgusvihku. Odaviske eksmaailmameister Andrus Värnik valis tavaellu astumiseks tagaukse, ehkki talle pakuti väärikat lõpušõud.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99