Eiki Nestor. Foto: Alar Truu
Jalgpalli MM
16. juuli 2018, 13:30

Eiki Nestori vutimuljed: Islandi MMile jõudmine on võib-olla suuremgi saavutus kui Horvaatia finaali pääsemine (15)

Kuu aega jalgpalli MMi on seljataga ning elu jätkub (õnneks või kahjuks) tavarütmis. Uurisime riigikogu esimehelt Eiki Nestorilt, mis tal Venemaal toimunud vutipeost kõige eredamalt meelde jäi.

 „Ma arvan, et väga hea MM oli. Igapäevased jalgpallivaatajad said põnevust ning neil, kes jälgivad ainult MMi või EMi, oli ka väga huvitav vaadata,“ arvab ta. „See oli minu arust selge, et Euroopa meeskond võidab, aga seda milline neist, ei osanud ette öelda. Võitis ilmselt kõige ühtlasem meeskond.

Teiseks jäi meelde, et väravavahid on ka maailma tipptasemel inimesed ja võivad eksida. Kolmas huvitav moment oli (videokohtunik) VAR. Elu näitab, mis tema tulevik on. Mulle ei meeldinud VARi juures see, et küljekohtunikud jätsid suluseisu fikseerimata. See segas mängu ja häiris vaatajaid. See oli aga hea, et kohtunik sai karistusalas toimunu järgi vaadata.

Meelde jäi, et edu saavutasid need meeskonnad, kes valisid taktika lähtuvalt oma mängijate võimetest. Tüüpilised näited olid kaks finalisti. Teiste meeskondade puhul lõi välja, et need satsid, kes läksid teadmisega, et meil on head mehed ja lähme vaatame, mis tuleb – näiteks Saksamaa ja Argentina –, ei jõudnud kuskile. Võib öelda, et oli treenerite MM.

Oleks rohkem oodanud noori uusi eredaid nimesid. Parim noormängija (Kylian Mbappe) oli neile, kes jalkat vaatavad, teada. Mängijatest, keda on vähem näha olnud, polnud mulle peale prantslaste kaitsja (Benjamin) Pavardi ühtegi üllatust. Aga vaene mees väsis turniiri lõpuks täiesti ära.

Luka Modrici austaja olen algusest peale olnud, kuigi eile suutis N’Golo Kante ta mängu ära rikkuda. Aga Mario Mandžukici taolised mängijad mulle ei meeldi ja ei hakka kunagi meeldima. Mulle meeldivad need jalgpallurid, kes püüavad palli mängida. Jalgpalli mõte ei ole tabada jalaga teise mehe jalga.

Kui võtta nii, et meie panime Horvaatiale 3:0 ära, siis oli ilus, et nad kaugele jõudsid. Väikestele riikidele pöidla hoidmise osas on Island võrratu. Lihtne, selge ja otsekohene jalgpall. Teevad jõu ja hinge ja 330 000 elanikuga, mis on vähem rahvast kui Tallinnas! Väikeste riikide seisukohast on Islandi jõudmine MMile võib-olla suurem saavutus kui Horvaatia jõudmine finaali.

Brasiilia läbikukkumine mulle üllatuseks ei olnud. Neil on hea ründeliin, aga poolkaitsest all pool on põhimõtteliselt ainuke loovat jalgpalli mängiv mees Marcelo, kes on kaitsja. Inglastele olen alati pöialt hoidnud, olen suur inglise ja briti koondiste fänn, aga natuke ajaks treeneri (Gareth Southgate’i) kapsaaeda. Kyle Walker ei ole keskkaitsja, ta on äärekaitsja. Keskkaitses kukkus ta esimeses ja viimases mängus läbi.

Parim MM, mida ma näinud olen, on see, kui Johan Cruijff Hollandi eest mängis (1974). Selline mastaapne totaalne jalgpall. Need (totaalse jalgpalli) MMid olid nautimise osas vast huvitavamad, aga seegi MM vastas aja vaimule. Oli näha, et jalgpall on ühtpidi kiirem ja teistpidi taktikaliselt on astutud pikad sammud. Halvaks üllatuseks oli Lõuna-Korea, kellelt ootasin rohkem. Aga neil jäi puudu sellest, mida jaapanlastel oli. Kui Jaapan oleks grammivõrdki Aasia visadust Koreale andnud, oleks ka nemad grupist edasi saanud.“