Aive jalavalulugu sai alguse juba seitsmendas klassis, kui tüdrukul tihtipeale pärast jooksmist või pikemat kõndimist kannad valutasid. “Kasvuvalud,” arvasid nii kooli kehalise kasvatuse õpetaja kui ka perearst. Elu läks edasi. Aive tegeles ratsaspordiga, valud kadusidki ära ja kogu teema ununes.
Ülikoolis aga jäi suur sporditegemine soiku ning Aive selg hakkas väga valutama. “Istudes ja uuesti püsti tõustes oli tunne, et keegi lükkab kuuma ora sabakonti pidi ajudeni,” kirjeldab ta. Perearst saatis Aive ortopeedi vastuvõtule, kus tehti alaseljast ja puusast pildid ning vaadati jalgu klaasil. Selgus, et jalgade ristivõlvid on juba ammu ära vajunud, liigeste nurgad valesti ja koormuse jaotus alaseljas-puusades vale. “Ortopeed ütles, et kuniks trenni tegin, olid lihased tugevad ja hoidsid ka kehatüve tugevana. Samuti ei istunud ma siis nõnda palju nagu ülikooli ajal.”
Naisele määrati jalavõlve toetavad tugitallad. Esialgu olnud nendega üpris kummaline käia – nagu kõnniks kandade peal. Pikapeale Aive harjus ja kahe-kolme kuu möödudes sai jälle ilma valuta istuda. Nüüd kannab ta taldu võimalikult tihti ja tal on neid lausa mitu paari. “Praegu on need mul isegi toasussides, sest suvel käisin plätudega ja tagajärg oli see, et jälle istuda ei suuda. Nüüd loodan varsti jälle korda saada,” räägib ta. Kõrgete kontsadega Aive aga eriti pikalt käia ei taha, sest kui nendel päev otsa tippida, on õhtul suur jalavalu.
Jalavõlvid – kogu keha vundament
Bauerfeindi ortoosi- ja tursekeskuse füsioterapeut Reio Vilipuu ütleb, et väga paljusid inimesi aitaksid tallatoed. Üks põhjus, miks põlve-, puusa- ja seljaprobleemidega inimeste hulk aina kasvab, on see, et me kõnnime valdavalt kõval pinnasel ja liigume palju vähem, kui meie kehale tervislik oleks. “Eluviis ja töö on järjest enam istuvad ning samavõrra rohkem on seljavalutajaid ja jalavaevustega patsiente. Nende vahel on seos – selgroo asend on otseselt seotud sellega, millised on meie jalatallavõlvid,” selgitab ta. “Jalavõlv on vundament kogu ülejäänud kehale. Kui see on vale, pöördub põlve suund õigest teljest kõrvale, vaagen läheb paigast, tekib nimmenõgusus, kael vajub liiga ette, kehas tekivad pinged ja ülekoormus ning tunnemegi valu. Mõnikord võib isegi peavalu algpõhjus olla see, et jalatallavõlvidega on probleemid.”
Et kõrged kontsad võivad põhjustada jalahädasid, on vana tõde. Üldiselt soovitavad spetsialistid mitte käia kõrgemate kontsadega kui neli sentimeetrit, sest mida kõrgem on konts, sest suurem koormus varvastele ja ülejäänud keha lihastele ja skeletile. Siis ei toimu kõndimisel korralikku kannalööki ja raskusülekannet varvastele ning ajapikku viibki see jalavaevuste tekkimiseni.
Tallad aitavad petta aju
Vilipuu näitab erisuguseid tallatugesid ja räägib, et kõigil neil on üks eesmärk – petta aju. Kujuta ette kinga sisse sattunud liivatera või kivikest – sa hakkad lihaseid aktiivselt kasutama ja automaatselt sättima oma kõndimist nii, et käia poleks valus. Sama on taldadega – neile tehakse selline kuju, et nad mõjutavad teatud punkte jalatalla all, mis suunavad lihased uuesti ja õigesti tööle. “Kõik käib aju kaudu. Me ei pane paika vaid kanna ja võlvide luid, toimub ka lihaste-sidemete koostöö,” selgitab füsioterapeut.
Kõige tavalisemad tallatoed on nn täistallad, mis katavad kingapõhja kogu ulatuses ja võlv või tugi antakse jalale tallamaterjali paksendamisega nendes kohtades, kus jalal seda tarvis on. Taldade valikul tuleb kindlasti nõu pidada spetsialistiga, sest jalavõlvide probleeme on erinevaid. Näiteks kui ristivõlvides on lampjalgsus vähene, vajab jalg lihtsalt tuge ning tallaga korrigeerimist. On probleem aga juba tõsisem ja näha ka hüppeliigese sissepoole vajumist, on tarvis tugevama sisemise serva ja rohkem stabiliseeriva kannaosaga taldu.
Aktiivsed toed
Olemas on ka nn uue põlvkonna tallatoed ehk aktiivtoed. Nende sisu samal ajal toetab ja liigub aktiivselt koos tallavõlviga ning kui selliste tugedega astuda, toimub koormuse suunamine ja vetrumine nagu jalavõlvidel päriselt. “Need tallad valitakse selle järgi, kui palju inimene kaalub ning kui palju on tallavõlvid ära vajunud. Sisuliselt teevad need seda, mida jalad ise peaksid tegema, ehk kujundavad normaalset kõnnimustrit,” ütleb Vilipuu.
Eraldi aktiivtallad on olemas sportlastele – isegi vastavalt spordialale. Näiteks tennise- või jooksutallad on erinevad, sest tennises vajab jalg tuge rohkem külgsuunalise liikumise tõttu. Vilipuu soovitab sporditegijatel osta neutraalvõlviga jalanõud, võtta välja toote enda tallad ning panna sinna sisse spordiala spetsiifikaga sobivad.
Valu ajab liikvele
Enamik inimesi ei mõtle oma taldadele enne, kui jalad valutama hakkavad. Milline see jalavalu on? “Haiget võivad teha kannad. Selline valu on indikaator, et kuskil on ülekoormus. Kui kannavalu ignoreeritakse ja probleem jääb tähelepanuta, võib alguses tekkida kõõluse luule kinnitumise kohal valulik põletik, mis vahel muutub ka krooniliseks. Hiljem võib kanna all hakata kasvama väike luukidake, nn kukekannus. See on juba pikem protsess ning selle tagajärjel on iga samm valus. Jalad valutavad ka näiteks hommikul ärgates. Valud võivad olla hüppeliigestes, jalavõlvides või säärtes, samuti lõpuks põlvedes, puusas,” kirjeldab Vilipuu.
Tüüpiline, sageli just naiste häda on kasvav suure varba kont, mille meditsiinitermin on hallux valgus. Selle üheks põhjuseks on liiga kitseneva varbaosaga ja numbrilt väikeste jalanõude kandmine. On suur varvas juba pöördunud, võivad tekkida ka naabervarvaste deformatsioonid, näiteks nn haamervarvas – teine varvas tõuseb üles, et suurele varbale ruumi teha. Ka sellistele moondunud jalgadele pakuvad Vilipuu sõnul leevendust tallatoed – tõsi, jalad ei muutu enam ilusaks tagasi, kuid valu väheneb ja inimene saab kõndida ning igapäevatoimetusi teha ilma valuta. Suurte probleemide korral on abiks ortopeed, kelle juurde suunab perearst.
Hinda jalanõusid
Mõnikord kurdavad valu jalgades ka lapsed ning sellele kaebusele tasub tähelepanu pöörata. Jah, see võib olla nn kasvuvalu, kuid võib olla ka tingitud jalavõlvide valest tööst. Valest kõndimisstiilist annavad aimu ka jalanõud – kui lapsel on need väga lääpa tallatud, on mõistagi midagi valesti. Sama kehtib ka täiskasvanute kohta – viltutallatud kingad või liigselt ühest küljest kulunud kand on indikaatoriks, et inimene ei käi õigesti.
Nii kummaline kui see ka ei tundu, võivad hädad olla ainult ühel jalal –
valutabki ainult ühe jala kand või üks rohkem kui teine. Kas me käime siis ühe jalaga rohkem kui teisega? “Domineerivat jalga me tõepoolest kasutame rohkem, näiteks trepist minekut alustame sellega, lombist hüppame üle sellega jne,” selgitab Vilipuu.
Tallad ilusates kingades
Ravitaldade kandmine ei tähenda, et ilusate jalanõudega peaks hüvasti jätma. Taldu on väga erinevaid ning leidub ka selliseid, mida saab kanda kontsakingades. Tõsi, suvistesse plätudesse ravitaldu panna ei saa, kuid enamikku jalatsitesse küll.
Lapsevanematel soovitab füsioterapeut osta parajad jalanõud – need ei tohi olla kitsad, kuid kindlasti mitte ka suured. “Tüüpiline viga on see, et lapsele ostetakse mitu numbrit suuremad jalatsid, et ta saaks nendega kauem käia. Aga kui tema jala suurus on 35 ja ta kannab nr 37 kinga, siis selle jalanõu võlvid ja varbaosa on lapse jaoks vales kohas ning samm ei ole loomulik. Kahju lapse jalgadele võib olla kokkuhoitud rahast palju suurem,” sõnab Vilipuu. Lisaks hoiatab ta ka Ugg-tüüpi talvejalanõude eest – need võivad olla küll moekad, kuid igapäevaseks käimiseks väga halvad, sest nad ei anna jalavõlvidele ega kannale mingit tuge.
Kõnnianalüüs paljastab tallad
Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) ja Tartu Ülikooli kliinikumis on võimalik jalgu uurida spetsiaalsel kõnniplaadil, mis analüüsib jalgade koormusjaotust. Uuritakse, kuidas inimene kõnnib, ning leitakse nii jalaprobleemide põhjused ja ka lahendused.
ITKs seda uuringut tegeva taastusarsti Eve Sooba sõnul on üheks lahenduseks tallatoed. Need on samasugused abivahendid nagu kargud, kepid, ortoosid ning nende soetamisel kehtivad osale vähem kindlustatud elanikest (pensionärid, lapsed, puudega inimesed) ka soodustused. Uuringut haigekassa siiski ei kompenseeri.
Profülaktiliselt soovitab dr Sooba seda uuringut, mis peale kõnniraja abil tehtava analüüsi sisaldab põhjalikku küsitlust ja arstlikku jalgade ülevaatust, ka liigesehaigetele, diabeetikutele, närvikahjustustega inimestele ja neile, kellel on immuunsus mõne põetava haiguse tõttu nõrgenenud.
Vale toetuspind talla all võib olla soodne pinnas ka halvasti paranevate haavandite tekkele.
Jalatsid uuringule kaasa
Kõnniuuringule võib pöörduda mitmesuguste jala-, selja- ja põlvevaludega. Paistes või punetavate liigeste korral on väga oluline lasta perearstil uurida ka turse põhjusi, et määrata ravi või suunata reumatoloogi juurde diagnoosi täpsustamiseks. “Haiguse korral hakkab inimene võtma ravimeid, kuid ainuüksi nendest ei piisa. Tavaliselt kahjustab tursega kulgev haigus liigeseid nii, et hiljem tekivad jalavõlvides või varbaliigestes deformatsioonid. Liigesepõletik nõrgestab ja lammutab kudesid. Kui enne seda protsessi on jalavõlvid uuritud ja vajumise korral tallatugedega toestatud, on deformatsiooni tekke võimalus väiksem, sest ülekoormus jalale on tallatoe abil kõrvaldatud,” selgitab Sooba. Siiski, ka ammuse jalahädaga tasuks abi otsida.
Saatekirja ITKsse jalauuringule tulemiseks vaja ei ole. Kui patsient on juba kasutanud tallatugesid või teisi vahendeid, soovitab dr Sooba need uuringule kaasa võtta. Samuti võiks kaasas olla mõni enam kasutatud kingapaar, et näha, kust on jalats kulunud või ära vajunud.
Jalaharjutused aitavad
Kuigi tallatugedest on mitmete vaevuste korral abi, rõhutab dr Sooba, et kindlasti tuleb teha ka jalaharjutusi, alguses sageli, isegi viiel päeval nädalas. Lastele soovitab ta näiteks lampjalgsuse korral pigem võimlemist ning tallatugesid alles siis, kui jalavõlvide muutused on väga suured. “Lapsed saavad võimlemisega lampjalgsusest üldiselt lahti, kuid täiskasvanud, kel on probleem kestnud aastaid, pigem mitte,” ütleb ta.
Kui arst on kord ravitallad määranud, siis kas peaks nendega käima kogu aeg? Dr Sooba ütleb, et kergemate probleemide korral ei pea neid alati kandma, küll aga siis, kui jalgadele langeb pikem koormus, näiteks sporti tehes või jalgsimatkal. Samas tugevalt deformeerunud jalgade korral, näiteks reumatoidartriidi põdejatel, soovitab ta neid kanda pidevalt. “Enda huvides, need tõesti leevendavad valu ja väldivad deformatsioonide teket,” lisab ta.
Harjutusi jalgadele
Allikas: 10/2014 Tervis Pluss.
Kommentaarid