Minu aeg – mis see on? Need on hetked, kus meie eelmise ja järgmise kohustusliku tegevuse vahel on piisav puhver, mille saame täita endale meeldivate asjadega – nii selgitab ajajuhtimise spetsialist Ardo Reinsalu. Igal inimesel on endale aja pühendamiseks oma viis. Mõni tahab iga päev viis minutit telefoniga lobiseda, teine paar tundi nädalas üksinduses veeta. Oma õige aja nautimine aitab nii ajul kui ka kehal puhata, varustades meid uuteks päevadeks energia, jõu ja heade emotsioonidega.
Kohting iseendaga
Olles pidevas liikumises töö, pere või muude kohustuste tõttu, armastavad inimesed öelda, et neil ei ole enda jaoks aega. Kiired ülesanded ja tegevused tunduvad olevat tähtsamad ja teiste inimeste soovidele vastu tulemine on kujunenud sotsiaalseks normiks. Ardo Reinsalu kordab üle ühe lihtsa tõe: AEGA EI “JÄÄ” KUNAGI. Väljateenitud puhkus sõltub inimese enda tahtejõust.
“Kujutame ette, et aeg on nagu tühi purk. Kui me oleme ladunud purgi täis selliseid komme, mis teistele meeldivad, siis ei mahu enam juurde ühtegi meie lemmikkommi. Ainuke moodus oma komm ära mahutada on mõni muu komm eemaldada. Ja täpselt nii tuleb teha ka oma ajaga. Meie “ajapurki” ruumi saamiseks tuleb osast tegevustest loobuda, vähendada ajaraiskajaid ja planeerida teadlikult ruumi meelepärastele toimetustele,” räägib Ardo Reinsalu.
Isiklikku aega võib varakult planeerida. Üks võimalus on panna kalendrisse kirja päev iseendaga tegelemiseks. “Planeeri näiteks üks õhtu nädalas täiesti endale. Ütle sõpradele ja pereliikmetele, et see aeg on sulle väga tähtis, ja täida see endale sobivate tegevustega. Korra kuus luba endale midagi eriti meeldivat – olgu selleks õhtune kinoseanss, lõunapaus uues kohvikus, tund varem töölt kojuminek või spaas käik,” soovitab ajakoolitaja.
Regulaarne isikliku aja olemasolu vähendab stressi ja loob hea enesetunde. “Päevas korra iseendaga tegeledes tekib tunne, et saab rohkem tehtud. Ja mitte ainult – sa oled tehtuga ka rohkem rahul. Kas see mitte polegi hea ajajuhtimise eesmärk?!”
Õnnetunne sõpradest
Et kohustusi efektiivsemalt täita, soovitavad psühholoogid ennast iga tehtud toimingu järel premeerida. Luba endale midagi meeldivat, olgu selleks tükk šokolaadi või peamassaaž. Sel moel saab saavutusvajadus täidetud ja edasilükkamist nõudev asi tehtud.
Kui tuju on kehv, ei edene ei töö ega suhted. “Hea muusika, rõõmsavärvilised riided, meditatsioon, õige hingamine, jooga – kõik need kättesaadavad vahendid aitavad väsimust tekitavat halba tuju peletada,” sõnab Ardo. Eriti mõjuvõimsad on aga suhted kaaslastega.
Nicholas Christakis Harvardi meditsiinikoolist leidis, et inimeste õnnetunne sõltub tugevalt sõprade õnnetundest ja pisut vähem sõprade sõprade õnnetundest. “Sa oled seda õnnelikum, mida õnnelikumad on sind otseselt ümbritsevad inimesed. Või siis – sinu sõbrad on seda õnnelikumad, mida õnnelikum oled sa ise!” teab Ardo.
Meid ümbritsevate inimeste tuju tõstmine ei nõua palju vaeva, aga annab heaolu mõlemale osapoolele. Näiteks kompliment kolleegile – sellele kulub ehk viis sekundit, kuid tulemus võib kesta aastaid.
Infodieedile!
Lisaks halvale tujule raiskab meie aega komme tarbida liigselt infot. “Me hangime infot pabermeedia, interneti, teleri ja raadio kaudu ning sageli on enamik uudiseid mitmes kanalis dubleeritud. Tunde ja tunde lisaaega on võimalik leida, minnes infodieedile!” soovitab Ardo Reinsalu. Infodieedil olles tuleb valida ainut üks uudisteportaal, mis kajastab kõiki vajalikke sündmusi. Samas, nagu iga dieeti, on ka infodieeti võimalik pidada vaid periooditi. “Lõppude lõpuks on ajakirjade lugemine üks osa meie elukvaliteedist ja me ei taha sellest loobuda. Kuid ajutiselt, mingi eriti raske perioodi jooksul lisaaja leidmiseks töötab infodieet suurepäraselt,” tõdeb ajakoolitaja.
Erinevused, mida tasub mõista
“Pubekaeas lapse vanemad on ilmselt olnud olukorras, kus kasvueas nooruk lööb vihastades ukse kinni ja eraldab ennast mõneks ajaks ülejäänud perekonnast. Tegemist on täiesti normaalse reaktsiooniga, kus noor inimene üritab tekitada endale stressirikkast olukorrast pääsemiseks isiklikku ruumi ja aega. Teise tuppa eraldumine annab talle mõlemat,” toob Ardo näite, kuidas inimesed võivad väljendada oma vajadusi. Kõik me vajame isiklikku aega ja ruumi, kuid see tarvidus on inimestel erinev. “Kui ühele, suurema isikliku aja vajadusega osapoolele on normaalne eralduda pooleks tunniks teise tuppa, siis väiksema isikliku aja vajadusega abikaasa ei pruugi sellest sugugi aru saada. Selline arusaamatus võib muidugi omakorda suurendada stressi ja tüli.”
Selleks aga, et end taas täis laadida, peame leidma oma viisi puhkamiseks. Seda isegi siis, kui see tähendab aeg-ajalt lahkumist sõprade ja pere juurest. Siinkohal aitab suhtlemine, oma vajaduste selgitamine ja teiste soovide aktsepteerimine.
Oletame, et sa lõdvestud hästi üksinda oma toas olles. Selle asemel et öelda partnerile, et vajad ruumi, jaga hoopis temaga, mida ja miks sa teed. Põhjenda, et lähed paariks tunniks raamatut lugema või filmi vaatama selleks, et koguda energiat. Kokkuvõttes ei ole oluline mitte isikliku aja kogus, vaid selle kvaliteet. Kui oleme pidanud nautima oma puhkust millegi või kellegi tunnete arvelt, ei pruugi me sellest kasu saada.
Tehes rohkem, jõuad rohkem
Tempoka eluviisi juures võib tunduda lihtsalt teleka ees vedelemine parim lõõgastus. Sidudes end hobi või mõne muu produktiivse tegevusega, võib jõudeajast saada nauding, mis toob kasu ka hiljem. Nii märkad, et see on sama kosutav kui istuda ja tühjusesse vaadata.
Muutusi ei tohi karta, sest selleks, et leida uusi ideid ja lahendusi, tuleb aeg-ajalt rutiinist välja astuda. “Kui tavaliselt sõidad tööle üht tänavat pidi, proovi seekord alternatiivset marsruuti. Uus ümbrus loob uusi mõtteid, veelgi efektiivsema logistilise lahenduse või lihtsalt esteetilise naudingu,” selgitab Ardo.
Samuti oleme mugavad läbi käima just selliste kaaslastega, kes meile meeldivad. Mõtete värskendamiseks tuleb kasuks suhelda ka vähem meeldivate inimestega. “See ei tähenda, et peaksime kohe hakkama sõpru välja vahetama. Pigem tuleks mõnikord liikuda seltskonnas, kus sa tavaliselt ei käi. Kuula inimesi, kes sulle ei meeldi, ja pane tähele, mida nad räägivad. Kas ma saan sealt midagi kõrva taha panna?” annab Ardo nõu. Lisaks vaheldusele ja praktilisusele aitab investeerimine uutesse kogemustesse vormida meie isiksust.
Kuidas olla produktiivsem?
· Erista tähtis vähem tähtsast ja kasvata endas tahtejõudu – sellest sõltub sinu puhkus.
· Planeeri teadlikult aega ja ruumi meelepärastele tegevustele. Seda saab teha varakult.
· Leia kord päevas aeg iseendale – nii saad rohkem tehtud ja oled tehtuga ka rohkem rahul.
· Premeeri ennast pärast iga tehtud toimingut.
· Tõsta teadlikult enda ja teiste tuju.
· Pea aeg-ajalt infodieeti.
· Selgita lähedastele oma vajadust oma aja järele ning aktsepteeri ka teiste soove.
· Mõni hobi võib osutuda paremaks naudinguks kui teleka ees passimine. See toob kasu ka hiljem.
· Astu aeg-ajalt rutiinist välja, et koguda uusi lahendusi ja ideid.
· Suhtle ka nende inimestega, kes sulle võib-olla eriti ei meeldi.
Allikas: 10/2015 Tervis Pluss.
Kommentaarid (0)