VIDEO | PAANIKA PÄRNUS: näljased lepatriinud kogunevad randa toidujahile (62)

„Ei saa üldsegi mitte välistada, et selline kuum suve algus ja kevad on olnud soodne putukatele, kaasa arvatud lepatriinudele. Kuid lepatriinude puhul tuli neid väheke suurem kogus välja. Võimalik, et lepatriinude kogus kõigub aastast aastasse oma teatud tsüklitega. Kuid kindel on see, et kui neid on kuskil rohkem, siis see tähendab, et nad on näljas,“ sõnab Tartes.

Toitu otsides jõuavad tiivulised ka mere kohale. „Kui nad ära väsivad, siis nad kukuvad vette, kuid nad kohe ära ei upu. Tiivulised uhutakse tuulega randa ja see ongi põhjus, miks neid on vahel rannas rohkem kui mujal,“ räägib Tartes.

Tartes märgib, et õigupoolest lepatriinudel rannas midagi teha ei olegi. „Süüa nad ei saa, kuna nad on röövloomad ja söövad teisi putukaid, peamiselt lehetäisid. Kuid nad koguvad ennast rannas ja kui jälle jaksu on ja võimalus lendu tõusta ning süüa otsima minna, siis nad lähevad ära. Kui jaksu ei ole, siis nad kahjuks hukkuvad.“

Tartes lisab, et lepatriinud üldjuhul inimestele liiga ei tee. „Kuid kui nad tajuvad ohtu, siis nad võivad hammustada või suust enesekaitseks eritada peletava lõhnaga vedelikku, mis võib tekitada söövitava aistingu ja valu, aga see pole eluohtlik.“

„Kõdi- või kriipimistunde võib tekitada ka see, kui lepatriinu lihtsalt nahal kõnnib, sest tal on jalge all pisikesed ogad, mille abil ta end taime varre otsas kinni hoiab. Kui aga vaatame lepatriinu seisukohta, siis tema jaoks ei ole vahet, kas rannas on kivi või inimene, see on lihtsalt üks selline koht kus ta saab vajadusel kõndida või ennast kinnitada,“ sõnab Tartes.