GALERII | Kas mäletad veel neid? Meie seast varalahkunud muusikud (14)

Eesti levimuusikasse kuuluva legendaarse ansambli Ruja laulja ning laulukirjutaja Urmas Alender jättis elu 1994. aastal 28. septembri ööl Läänemerele, olles üks  852 inimesest, kes hukkus parvlaev Estonial. 

Alenderita oleks võimatu kirjeldada Eesti rockmuusikat ja selle teket. 

Urmas Alender sündis 22. novembril 1953. aastal Tallinnas. Esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas. Alender õppis Tallinna 16. keskkoolis ning seejärel riikliku konservatooriumi lavakunstikateedris. 

16. Keskkooli lõpetas Urmas 1972. aastal. Rein Rannap soovitas tal lavakunstikateedrisse minna, kuid Urmasel oli keemia järeleksam ning järgmine vastuvõtt oli alles 1974. aastal. Urmas Alender abiellus 2. juulil 1976 Liiviga, 1979. a sündis tütar, kellele pandi nimeks Yoko. 1981. aastal loobus ta näitlejaametist ja tegeles ainult ansambliga Ruja. Kuni 1988. aastani tegutses Urmas Rujas. Samal ajal tegi ta kaasa ka veel Propelleris ja Teravikus. Kuid pärast Ruja laialiminekut pidas ta Eestis vastu kuni 1989. aastani, siis läks ta Rootsi.

11. juulil 1989 lahkus Urmas koos oma 10-aastase tütre Yokoga laeval Georg Ots Tallinnast Stockholmi. Urmas oli oma eluga Rootsis väga rahul. Ta tegi koostööd ka Rootsis hevirokiansamblis mänginud Ricky Deliniga, kellega ta andis välja albumi "Wasted Years". 90. aastate algul hakkas Urmas Rootsi kõrgeimat tunnitasu saama. Ta võis ühe õhtuga teenida sama palju, kui Eestis kuuga. Tütar Yoko on aastaid tagasi antud intervjuus ajakirjale Kroonika lausunud, et isa nägi oma saatust ette.

"Mingid märgid on ju ka tema lauludes. Estonia laev oli üldse isa jaoks sümboolse tähendusega. Ta ei leidnud oma kohta Eestis ja ei leidnud seda ka Rootsis. Arutasime temaga 1993. aastal tihtipeale, mida teha, kas tulla tagasi Eestisse või jääda Rootsi. Ta ei leidnudki kunagi, kus ta peaks olema, ta jäigi sinna kahe vahele," rääkis Yoko.

Alo Mattiisen ja tema muusika on Eesti levimuusika ajalukku läinud laulva revolutsiooni ajal. Kui poleks Alot, kas siis oleks Eesti end vabaks laulnud? Jõgeva linnas sündinud muusik lõpetas Tallinna riikliku konservatooriumi muusikapedagoogika erialal. Neli aastat hiljem omandas ta samas kõrghariduse ka kompositsiooni erialal. Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. 1983. aasta kevadel, kui ta õppis konservatooriumis, kutsus Erkki-Sven Tüür ta ansamblisse In Spe, kuna plaanis ise sealt lahkuda. "Alo ütles, et ta on geenius, kes sureb noorelt. Tegelikult tuli ta mingi ülesandega siia ja oli täpselt nii kaua, kui ülesanne oli täidetud," on öelnud Alo abikaasa Rita Rätsepp ETV saates "Alo. Surematu".

Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Nad elasid koos kuus aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis üheksa aastat. Neil on tütar Anna-Mariita. Alo on kirjutanud laule, instrumentaalteoseid, suurvorme ja nii teatri-, filmi- kui ka telelavastuste muusikat. Tuntumateks lauludeks on  "Ei ole üksi ükski maa" ja  laulutsükkel "Viis isamaalist laulu". Alo suri 35aastasena 30. mail 1996. aastal Tallinnas. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Ansamblist Noorkuu tuntud laulja Virgo Tulit lahkus meie seast 4. augustil 2012. Krimiuudistes oli teade, et laupäeval kella 9.30 ajal kukkus Tartu kesklinnas mees alla ühe kiirsöögikoha juures olevalt betoonist servalt, mille kõrgus on umbes 5 meetrit. Too äärel istunud, tasakaalu kaotanud ja kukkunud mees oli Noorkuu laulja Virgo Tulit. See oli õnnetus, mis lõppes väga traagiliselt. Virgo suri kiirabiautos. Ta jõudis elada 32aastaseks. Virgot jäid leinama abikaasa, väike poeg ja veel väiksem tütar, lähedased japaljud sõbrad.

"See saatuslik päev oli Virgo esimene puhkusepäev ja me veetsime selle kahekesi. Kuna iga meie päev viimased 10 aastat olid seotud lastega, siis sel päeval arutlesime teemal, et nii imelik on olla kahekesi – nagu ei osanudki olla. Rääkisime sellest, et kui lapsed ükskord suured on ja oma elu peal, siis meil on oma aeg ja siis on see aeg pühenduda ainult teineteisele... Konkreetseid unistusi meil ei olnud. Me olime rahul sellega, mis meil oli. Virgo ei olnud unistaja. Ta ei unistanud, vaid tegutses!" rääkis Virgo abikaasa ja laste ema Liina aasta pärast Virgo surma.

Revo Jõgisalu kogus tuntust hiphopparina, olles 1996. aastal ansambli Toe Tag üks asutajaliikmeist ning kaks aastat hiljem osaline ansambli A-Rühm loomisel. 2006. aasta septembris läks Revo perearsti soovitusel konsultatsioonile dermatoloogi juurde Tallinna Väike-Õismäe polikliinikusse, põhjuseks paremas kaenlaaluses asuv sünnimärk, mis sporti armastavat noormeest pisut segas. Dermatoloog otsustas selle lasermeetodil eemaldada. See nii lihtsana näiv protseduur sai Revole saatuslikuks.

Järgmised kolm aastat ei muutunud Revo elus midagi. Kuid algselt märkamatult, hiljem juba nähtavalt, hakkas sünnimärk tagasi kasvama, suurenes ja muutis ka värvi. Kuud möödusid ja lõpuks läks noor mees elukaaslase Merle mahitusel 2009. aasta oktoobris Hiiule onkoloogiahaiglasse vastuvõtule. Sünnimärgist võetud koeproovide tulemusel selgus diagnoos: pahaloomuline melanoom, kolmas staadium. Selleks ajaks oli kasvaja levinud juba lümfisõlmedesse. Järgmised aastad püüdis Revo elada normaalse noore mehe elu: esines kontsertidel, tegi sporti, algatas näpurula projekti, millega 2010. aastal kandideeris Ajujahi konkursil. Samal aastal võttis Revo Eesti muusikaauhindade jagamisel koos Toe Tagiga vastu aasta parima hiphopiartisti auhinna.

Samal ajal võitles mees aga melanoomiga, mis oli kontrolli alt väljunud ning mille tõttu vajas mees keemiaravi. Revo suri 2011. aastal 30. augustil. Ta oli siis 35aastane.

Möödunud nädalal suri rokkansamblist Kosmikud tuntud bassimees Raivo Rätte, muusika ringkonnas tuntud Kõmmari nime all.  Ööl vastu neljapäeva helistati politseisse, et  lahendada Nõmmel Kivi tänaval lähedaste vahel tekkinud tüli. Kõne järgi ründas 48aastane mees 27aastast meest ja 40aastast naist. Veidi hiljem sõitis noorem mees vanemale otsa ning too suri hiljem haiglas.

45aastaselt tegi Kõmmari elus korraliku kannapöörde. Ta ostis oma elu esimese jalgratta, õppis sõitma, liitus RedBike’i klubiga ning kogus aasta lõpuks kokku 5000 sõidukilomeetrit.

"Olen lõpetanud uimerdmise, konkretiseerinud ajakasutust ja kaalun nüüd sama palju kui 25aastaselt. Mõtteviisilt olen ka sama! Tervis on palju parem, toonus kõrge ning tunnen end heas vormis. Kodus on vahel virinat, et ma pidevalt ratta seljas olen, aga las virisevad. Vastuseks ütlen, et alternatiiv on sohval kõhtu kasvatada või lollusi teha," rääkis Kõmmari siis.

Red Bike klubi liige Indrek Raadik kirjeldas Kõmmarit sõbraliku, abivalmis mehena, kes elas kõigile kirglikult kaasa. Indrek kirjeldas lahkunud sõpra kui hulljulget ettevõtjat ning mainis ka seda, et Rätte ei tarvitanud alkoholi juba mitukümmend aastat. "See ei takistanud tal olla seltskonnas väga mõnusalt sees."