See võimaldaks Eestis viisa alusel töötada inimestel, kelle töö on veebipõhine ega sõltu sellest, kus nad parasjagu asuvad.
„Diginomaad võib olla näiteks inimene, kes töötab Eestis olles Ameerika Ühendriikide ettevõtte heaks programmeerijana. Kuna tal läheb oma töö jaoks vaja vaid arvutit ja internetiühendust, ei ole tähtis, mis riigis ta töötamise ajal viibib,“ rääkis kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik Killu Vantsi.
Praegune töörände regulatsioon diginomaadidega ei arvesta, kuna Eestisse tööle tulemiseks peab neil olema Eesti tööandja. Seetõttu tulevad diginomaadid tihti Eestisse turistiviisaga, kuigi soovivad siin kaugtööd teha. „Diginomaadid on liikuva eluviisiga inimesed, kes enamasti tegutsevad IT-sektoris, finantsvaldkonnas või turunduses. Nad toovad riigile lisaväärtust, tarbides siinseid kaupu ja teenuseid ning avaldavad oma teadmiste ja ärikontaktidega positiivset mõju kohalikule ettevõtlusele. Seejuures võimaldab korrektse viibimisaluse valimine neil panustada Eesti majandusse läbi maksude,“ lisas Vantsi.
Lisaks kavatsetakse lahendada praktikas kerkinud kitsaskohti ja muudetakse välismaalaste Eestis töötamise reeglid paindlikumaks. Muudatused võimaldaksid välismaalastel töötada lühiajaliselt mitme tööandja juures samaaegselt ning vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata.
Rahvastikuregistri seaduses kavandatav muudatus teeks võimalikuks elukoha registreerimise ka nendele välismaalastele, kes viibivad siin ajutiselt, kuid vähemalt kuus kuud, mis on aeg mille jooksul neist saavad üldjuhul maksuresidendid. See võimaldaks neile ligipääsu rohkematele avalikele teenustele.
Peale eelnõu kooskõlastamist saadetakse see edasi valitsusse.
Kommentaarid (0)