Nüüd sai Palost saritagasiastuja, kes mõne aasta jooksul on kahel korral ministriportfelli käest visanud. Imelik on aga praegune sündmuste järjestus, kus erakonnast lahkus Palo juba pühapäeval, ministriametist taandumisest teatas aga päev hiljem ning erakonna juhtfiguuridki said asjast teada alles tagantjärele või suisa meedia vahendusel. Ajaloost on siin kõrvale panna vaid kaitseminister Hain Rebase kunagine ummisjalu põgenemine nii ministriametist kui ka Eestist.
Veel kummalisem on aga, et Palo küll lahkus erakonnast, küll aga taandub erakonnavälisena kuni mandaadi lõpuni riigikokku. Mis takistab teda kohe praegu ettevõtlusse naasmast, nagu ta ise on oma tulevikku näinud? Kaheksaks kuuks riigikokku kõrgepalgalisele puhkusele minek devalveerib riigikogu ja parteipoliitikute niigi nigelat mainet. Kui lahkuda, siis sirge seljaga ning kõigilt kohtadelt, mida parteilises toiduahelas osalemine on sulle võimaldanud.
Probleemid sotside ladvikus aga ei lahene Palo lahkumisega iseenesest. Alles see oli, kui Jevgeni Ossinovski mõistis Palo reljeefse sõnavõtu hukka, nüüd aga väljendas juba erilist kahju, mida ta tunneb Palo lahkumisest poliitikast. Omaenda kõikuva positsiooni kindlustamisele või erakonda ühendava järeltulija leidmisele lisandub Ossinovskile mure, et leida erakonnale pooleks aastaks sobilik ettevõtlusminister. Näis, kas Palo lahkumine vallandab sotside ridades verise kodusõja ja pead hakkavad lendama või suudetakse valimiste eel peibutada valijate meeli sisulisemate küsimustega.
Kommentaarid