Rait Ratasepp (Erakogu)

Ultratriatleet Rait Ratasepp, kel mahtus kolme nädala sisse lisaks Saksa võistlusele ka Austria kolmekordse ultratriatloni start ja selle võit, ületas finišijoone teise mehena ja sai kaela kolmekordse ultratriatloni MM-i hõbemedali.

Eestlasel võttis distantsi läbimine aega 33:20.15. Poola sportlane Robert Karas sai ajaga 30:48.57 uue maailmarekordi omanikuks.

Enam kui 30kraadises kuumuses võistelnud sportlastele oli Lensahnis toimunud kolmekordne ultratriatlon nii vaimselt kui ka füüsiliselt äärmiselt raske. Sportlaste jahutamiseks kasutati nii ohtralt jääd, et kõik poe sügavkülmaletid osteti lõpuks jääst tühjaks.

11,4 km ujuti 50meetrises basseinis ning kohe stardis oli näha, et poolakas Karas tuli võistlust võitma. Tugev ujuja tegi kolmekordse ultratriatloni ujumise osa maailmarekordi ajaga 2 tundi ja 41 minutit. Ratasepp tuli veest välja kolmanda mehena. Distantsi läbimiseks läks tal vees 3 tundi, 25 minutit ja 10 sekundit. Ujumise ajal olid paljud võistlejad kimpus ülekuumenemise ohuga.

Kui Ratasepp rattarajale jõudis, oli Karas endale uhke edumaa sisse sõitnud. 560 km rattadistantsi läbis Ratasepp ajaga 20:06.15. Karas aga pea kaks tundi kiiremini, ajaga 18:05.16. See tähendas Karasele ka suurt edu jooksudistantsil.

126,6 km jooksudistants läbiti 1,32 km ringil. Puhas jooksuaeg selgub hiljem. 

Karas purustas maailmarekordi pea tunniga. Vana maailmarekord 31:47.57 oli sportlaste poolt puutumata juba 15 aastat. See püstitati samuti Lensahnis 2003. aastal.  

Saksamaa kolmekordse ultratriatloni MM-etapp oli ultratriatleedi jaoks oluline võistlus enne hooaja põhikatsumust, mille ta korraldab endale ise. 23. septembril alustab Ratasepp ennekuulmatu ettevõtmisega. Nimelt võtab ta esimese sportlasena maailmas Fuerteventura rasketes tingimustes ette 20kordse ultratriatloni.

Katsumuse raames tuleb tal 20 järjestikusel päeval läbida iga päev 3.8 km ujumist, 180 km ratast ning 42.2 km jooksu. 20 päeva peale läbib ta 76 km ujudes, 3600 km rattal ning 844 km joostes.

Jaga artiklit

5 kommentaari

C
Cac  /   09:27, 30. juuli 2018
Ei ole kunagi väga mõistnud neid igasuguseid "ultra" alasid, eriti veel siis, kui täispikk triatlon on ka küll ja küll vastupidavust nõudev ala, et miks mitte seda teha ... Seal, kus asi kisub suuremaks söömiseks, magamiseks, masaaš- ja vahepeatuste tegemiseks ning muuks selliseks, sealt saab ka õige sport otsa ja hakkab mingi muu kulgemine. Ei ole väga mõistupärane. Et kui näiteks mõni pikamaajooksja jookseb aastas 5-6-7 tuhat km, et kas ta siis tegeleb nii pika ultrajooksuga ? Mingid piirid võiksid või peaksid kusagil olema, muidu võibki ju mitu aastat regulaarselt joosta vms teha ja pärast öelda, et näe panin 1000 kordse maratoni, triatloni või mis iganes.
N
Neh  /   19:52, 29. juuli 2018
Inimene suudab paljutki. Paraku on looduse poolt mingid piirid ette seatud ja on selge, et näiteks kaugust inimene ilma abivahenditeta üle 10 meetri ei hüppa. Nõnda on ka kestvusaladega. Tuleb väga kainelt mõelda, et kas ma soovin olla terve ja tegutsemisvõimeline ka 50 aastaselt. Või elan ma antud hetkes ja võtan sellest, mis võtta annab ja tulevik mind ei huvita. Loomulikult läheb nimi kuhugi rekorditeraamatusse ja jääb võib-olla püsima aastakümneteks. On ju inimesed, kes vallutavad üle 8000 mäetippe ilma lisahapnikuta jne. Inimesed on erinevad ja see, mis paistab ühele mõistlik, on teisele mõtetu. Aga kui inimene ise sellest rahuldust saab ja teisi otseselt ei kahjusta, siis edu sellega.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis