UNISTUSED: Vutistaarideks ihkavad saada nii Brasiilia favelade lapsed kui ka Tallinna kesklinna juntsud. Esimestel paistab see olevat reaalsem võimalus. Foto: Tony J Burns/Vida Press
Karl Juhkami 3. august 2018 00:01
Meil on Mart Poom ja  Ragnar Klavan, aga kahe nime juures saab kõige kõrgemasse tippu jõudnud Eesti jalgpallurite nimekiri järsult otsa. Kus on meie Messid ja Ronaldod? Meie pallivirtuoosid? Meie loovad ründajad? 

Meil on Mart Poom ja  Ragnar Klavan, aga kahe nime juures saab kõige kõrgemasse tippu jõudnud Eesti jalgpallurite nimekiri järsult otsa. Kus on meie Messid ja Ronaldod? Meie pallivirtuoosid? Meie loovad ründajad? 

Eesti koondist 82. korral esindanud Tarmo Kingi sõnul on eestlased tagaajaja rollis sündimisest saati. Eesti passiga pole jalgpallimaailmas suurt midagi teha, eriti tuleb see esile ründajana. 

„Mängu ehitada on raskem, kui lõhkuda. Eestlastele ei anna keegi võimalust, et jaluta ainult rünnakul ja ole terav. Peadki olema hunt kriimsilm, töötama tagasi ja kõike tegema. Ja kui sa väravaid ei löö või vähemalt sööte ei anna, siis võetaksegi järgmine vend. Kui eestlane ja brasiillane on samal tasemel, siis enne võetakse platsilt ära pingile istuma eestlane,” toob äsja Levadiaga taasliitunud mees välja karmi olelusvõitluse telgipoole.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon