Kui meie näruste poliitikute töö tulemusena Aafrika võtab Eestimaa üle, siis kindlasti riigil nimega Eesti saab olema vägev must meeskond ilma eestlastest elaniketa.
Kui meie näruste poliitikute töö tulemusena Aafrika võtab Eestimaa üle, siis kindlasti riigil nimega Eesti saab olema vägev must meeskond ilma eestlastest elaniketa.
Väikeseid jalka-poisse alustab viie-kuueaastaselt klubide juures palju, kuid suurem osa neist lõpetab jalgpallitrennis käimise põhikooli lõpetamisega, sest klubid on huvitatud sellest, et lapsi oleks palju, - sealt tuleb raha. !7-aastastele aga enam regulaarseid trenne suurem osa klubisid ei paku, - kui siis kah rahakorjamise eesmärgil pannakse keegi isehakanu treeneriks ja käi... Mõned, kes edutatakse klubi duubelvõistkondadesse, peavad tegema valiku kas kool või jalgpall (neis võistkondades on suurem osa juba elukutselisi ja nende treeningrežiim kooliga ei arvesta) ja see on 16-aastasele liiga ränk valik, sest igasugune kindlus jalgpalli valides su elust kaob ja tehtud valet valikut on edaspidi väga keeruline parandada. Nii valibki suur osa jalkpallipoisse 16-17-aastaselt jalgpalli asemel kooliskäimise, sest sellega on võimalused elus suuremad ja riskid väiksemad. Kui süsteem oleks teisiti korraldatud ja oleks võimalik trennis ja koolis gümnaasiumi lõpuni paralleelselt käia, oleks varakult jalgpalliga lõpparve tegijaid hoopis vähem ja taimelava tippmängijate kasvuks omakorda suurem...
Põhiprobleem hakkab sellest ,et treeningud on tasulised. Vanasti maksis riik ja trenni said minna kõik ning paremad jäid sõelale. Tänasel päeval saavad trenni minna need,kelle vanemad teenivad piisavalt aga tihti juhtub ,et andeka lapse vanematel on miinimumpalk ja trenni jaoks ei jagu aga jõuka vanema lapsel puudub tahtejõud ,sest tal niigi kõik olemas.
Ooda ma ei saa aru kas tänapäva koolis kekatunnis ei õpetatagi midagi mu lapsele vää? Ma ju olen küll teda jalust ära välja saatnud käskind tal niikaua jalksi või kossu või vadeva midagi mängida kui ma siin chätin ja blogin nahh. Ta mul suht sportlik ja liikuv võiniiää. Mis paks? Ta joob aint 3 starterit päevasää.
Siin 30 a tagasi olid kõik koolide jalkaväljakud noori spordipoisse täis, treeneireid jagus. lapsed ise tahtsid sportlaseks saada. vanemad olid innuga toeks. Nüüd aga ootavad vanemad, et keegi tema pekisest lapsest teeks maailmatasemel sportlase ja nutiekraani tagant välja sunniks minema. Eeldused spordiks on normaalne füüsiline kehakaal ja suur soov jalgpalli mängida, edasi trennid ja võistlused. Praegu ei ole vist ka tasemel treenereid kes koolilastega ja noortega tegeleks.
Vanasti oli igal mitme trepikojaga elumajal kaks majahoidjat ja parkides linna palgal olevad koristajad ning need hoidsid kõik puhtana,sest nende töötasu oli inimväärne ja nad olid huvitatud omama seda töökohta. Lisaks oli üle linna paigaldatud prügikastid , mida regulaarselt tühjendati ja siis oli kuhu sodi panna aga nüüd ,kui kuskil prügikasti näed siis need lukus ,sest tühjendamine maksab ja võtmed ainult neil, kellele kuulub see prügikast .
Toon näite oma elust ja teisest spordist. Mäletan, et oli üks kuum juulikuu päev ja nagu vanasti ikka kogunes rahvas, oli vist mingi laat, kus lastele olid spordivõistlused. Pisike memmekas nagu ma olin, tassiti mind kaasa, ema käe otsas. Jäime vaatama kaugusüppe võistlust lastele. Mulle tundusid nad suured ja tugevad. Visati nalja, et saada oma poeg ka hüppama, mis sööb siin sukruvatti. aetigi, mul pisarad silmas ja spordijalanõusid polnud. Võeti kingad jalast ja lükati hoovõturajale...jooksin, jalad lõid tuld...paljajalu ju...ja siis...enda imeks lausa lendasin. Mis kõige huvitavam, ma võitsin endast kolm aastat vanemaid poisse. Ma olin üle küla täht :). Peale seda tekkis hasart, läksin kergejõustiku trenni, tahtsin saada veel paremaks. Oma esimese teenitud raha eest ostsin naelikud ja käisin kõik laupäevad põhapäevad üksi hüppamas-treenimas. Mis puutub tänapäeva, siis süüdi pole mitte jalgpall aga kodune kasvatus-suunamine, kui ikka vanemad ise 24h oma nutiseadmetes istuvad, siis mis arvate, laps tahab minna trenni? Oi ei, laps tahab ka 24h olla nutiseadmes.
Jutus just see uba, et lastele sisendatakse, et võita pole vaja! Vale! Just võita ongi vaja ja kui tekib tahtmine võita, siis tahetakse olla teistest parem, mis omakorda paneb rohkem trenni tegema. Teiseks, on vaja pingutamist, kombata enda piire. Sellega tõuseb tase. Lapsevanemad peaksid aru saama et pingutus ja enesületamine käib trenni tegemise juurde. Ka ei maksa autoga väravataga kannatamatult oodata, et laps koju sõidutada, kui ta hoopis jääks veica kauemaks. Tuleb bussiga. Saab hakkama, usaldage. Kui see ei sobi või tundub tema lapse piinamisena, tuleks panna pesamuna viiulit õppima. Kuid uskuge, ka see on piinamine ja nõuab sundi ning eneseületamist.
probleem on see, et lastel ei ole huvi juba väikesest alates liikumismänge mängida. Kus on väikesed tüdrukud, kes keksumängu mängivad, kus on lapsed, kes rahvastepalli mängivad, kus on poisid, kes jalgpalli mängivad? Lihtsalt telekas jalgpalli vaadates ei teki harjumust liiikumisest ja võistlemisest rõõmu tunda. Vaatan oma aknast, kui poisid kogunevad ja oma jõudu treenivad, lükates ümber rohtu kasvanud platsil jalgpalliväravaid. Kui pole laia alust, on tippe haruharva. Need on mingi eriliste poiste põlvkonnad, eriliselt juhmid lapsed, kellel pole liikumisrõõmu, võistlemise rõõmu.
Ja millest ma rääkisin eelmisel aastal, siis jagati ohtralt miinuseid ! Ei saa ka mina aru, inimesed nagu kõik, miks ei saada tasemele ? Miks siin mingid kobad on ? Ma kordan, inimesed nagu ikka, trenni teha saab, miks nii kobad ollakse ? Liigutage end, treenige, eriti nõrgad nagu.
miks me oleme oma lapsed ISE rõõmust ja liikumisest võõrandanud? Nutiseadmetes ja internetis istumine pole põhjus vaid tagajärg .. vanemate tegemata jätmised ja rumalus .. selle kannab ühiskond - miks vanemad on nii saamatud, et ei oska, taha-suuda lapsi kasvatada. Et lapsed oleks, terved, tugevad, targad ja elurõõmsad.
Mis mõttenurki... Jalgpall on jalgpall oma reeglitega. Kui seda mängida ei taha, siis ei pea. Võib teha naisekandmist, köievedu, breiktantsu, rahvastepalli, orienteerumist, pokkerit või minecrafti. Jalgpall ei ole kohustus ja mingite keskendumishäiretega pussyde pärast traditsioone muutma hakata on ajuvaba.
asi ei ole juurde sündimises, vaid riigi suhtumises. Selleks, et saada tulemusi, on vaja häid treenereid. Et saada häid treenereid, on vaja raha. Raha aga sportlasel ei ole, raha tuleb heade tulemustega. Aga seda alguse staadiumi ei taha keegi rahastada/toetada. Nii ongi nokk kinni, saba lahti. Lugedes boonusena sapiseid kommentaare netist siis kaob igal sportlasel isu trennisaali poole vaadata, rääkimata sisse astumisest.
KOMMENTAARID (28)