Lahkudes pidas Gustav V 2000 krooniga meeles neid, kes teda teenindasid – autojuhte, maja- ja köögiteenijaid jt. Neid oli paarkümmend. Igaüks sai umbes 100 krooni.
Küll aga oli peamurdmist teise kingitusega: vaestele mõeldud 3000 krooni. Kuningas ilmselt arvas, et kui palju neid siis tol ajal veel väikeses Tallinnas ikka olla saab. Paraku oli linna sotsiaalosakonnas arvel üle 6000 vaese. Oleks ju narr igaühele 45 senti anda!
Nii arutatigi terve juuli, mida rahaga ette võtta. Üks idee oli pakkuda vanadekodus hoolealustele tassi kohvi ja saiakese. Teistele jääb ju siis rohkem. Samuti arutati, et äkki annaks raha ainult tiisikusehaigetele vaestele. Kuid neidki oli Tallinnas palju, üle 2000. Viimases hädas hakati vaeste vahel vahet tegema: raha saavad ainult need, kellel on tõesti juba suure nälja tõttu surm silme ees ja pole rõivahilpugi selga panna.
Riigikogu! Kuhu veereb Eestimaa? Kadunud on talumehed, kadunud talumehetarkus. Usutakse nimetuid välismaiseid nõustajaid, nagu meil ÜLIKOOLIDES õpetatud mehi poleks!? Kurb kohe mõelda, millise vastutustundeta otsuseid vastu võetakse. Rail Balticu projekt võeti vastu keset une aega, ilma ühegi küsimuseta. Vastamata küsimusi on väga-väga palju. Võib olla uued valimised toovad parlamenti saadikud, kes vastavad vastamatta küsimustele.
Sinisilmsust võib ju liiva alla peita , aga tegelikkus tungib ka sealt ükskord päevavalgele. Täna valitsev keskerakond on justkui kamelion, näeb välja ühte konkreetset värvi , aga lähemal vaatlusel lausa kirju .