Pettunud U18 korvpallikoondise peatreener: läksime turniiri kinni panema! (8)

„Kas teie olete?“ vastab Reinbok Õhtulehe ajakirjaniku küsimusele, kas lõpptulemus oli pettumus, retooriliselt. Ta jätkab: „Sport on selline. Meie läksime seda turniiri kinni panema! Aga teised võistkonnad ei tulnud ka selle mõttega, et nad tahaks teiseks või kolmandaks jääda.“

Eestlastel oli finaalkoht käeulatuses. Poolfinaalis Hollandi vastu juhiti avapoolaja järel üheksa punktiga ning kontroll oli meie poiste käes. Kolmanda veerandajal kaotasime aga koguni 15 silmaga ning kohtumise lõpuks säras tablool 68:79. Mis juhtus?

„Kaotasime momentumi. Algas sellest, et tegime kolmese taga vea, nemad viskasid viimase vabaviske mööda, said lauapalli ja skoorisid kaugviske. Vastane sai viie punkti rünnaku. Nad pääsesid mängu tagasi,“ meenutab Reinbok saatuslikku teise poolaja algust.

Eestlased olid püsti hädas 204 cm pikkuse Nathan Kutaga, kes viskas 16 punkti ning hankis lisaks 13 lauapalli, millest koguni 8 ründest. Eesti koondise peatreeneri sõnutsi oligi ta lihtsalt võimas.

„Ei mõelnud küll tagantjärgi, et oleks saanud teda kuidagi paremini pidurdada,“ tõdeb Reinbok. „Valisime taktika vastavalt sellele, mida oleme kogu suve treeninud. Ma pole kindel, et isegi Karpini (Karl-Kristjan Karpin, U18 koondise kogukas tsenter – toim.) kilod oleks tema jõu vastu aidanud.“

Pärast valusat kaotust poolfinaalis, tuli eestlastel mängida pronksile. Reinboki sõnutsi oli matšiks Belgiaga äärmiselt raske motivatsiooni leida.

„Seda võib võrrelda inimese elustamisega. Meie läksime turniirile püüdma kõige kirkamat kohta. Kujuta siis ette, kuidas on minna mängule, kui oled poolfinaali kaotanud,“ arutleb loots.

„Kõigepealt pidid treenerid iseennast elustama ja pärast tuli kogu võistkonda elustada. Aga kokkuvõttes tegime üsna kõva mängu. Sel hetkel kui mäng oli võrdne, ei visanud me kaare tagant oma võimalusi ära,“ võtab ta 67:73 kaotatud pronksimatši kokku.

Nagu korvpallisõprugi, ajab ka Reinboki Rahvusvaheline korvpalliliit (FIBA) üsna vihaseks. Nimelt juba teist aastat järjest pääseb B-divisjonist kõrgseltskonda vaid kaks meeskonda, mitte kolm, nagu algdokumentides kirjas.

Tänavu pidanuks A-divisjonist lisaks Ukrainale ja Bosnia ja Hertsegoviinale välja langema Kreeka, kuid kuna nemad korraldavad tuleva aasta turniiri, säilitati koht 16 parema seas. Mullu napsas Eestilt A-divisjoni koha Läti, tänavu jäi väljateenitud präänikust ilma Belgia.

„FIBA hakkab vaikselt sarnanema ühe teise pallimänguala organisatsiooniga,“ viitab Reinbok Rahvusvahelisele jalgpalliliidule (FIFA), mida on kummitanud korruptsiooniskandaalid. „A-divisjonis antakse selgelt märku, et sul on võimalus endale koht osta. Treenerina mulle see kindlasti meeldi. See pole sportlik printsiip.“

Reinbok lisab, et ta oli juba turniiri alguses kindel, et kolmandast kohast ei piisa. Nii et sellega peatreener pronksimängu kaotust ei õigusta: „Meie fookus oli võita kõik kaheksa mängu!“

Lõpuks jäi eestlaste saldoks kaheksast mängust kuus võitu, kusjuures kaks kaotust tulid viimastes lahingutes järjest. 

„Usun, et see korvpall, mida näitasime, aitas mõne mehe rahvuskoondise mõistes pildile. Mängupildilt olime teistest tunduvalt kiiremad ja agressiivsemad. Teadsime oma nõrkusi, rõhusime tugevustele,“ võtab Reinbok turniiri kokku.

Individuaalselt ta mängijate sooritusi lahata ei soovi.