ÕL BERLIINIS | Kanterit tiivustavad EMil poeg, abikaasa, vanemad ja fännid (1)

Päev enne kvalifikatsiooni oli vanameister rõõmus ja avaldas lootust, et suudab rahulikult lõppvõistlusele jõuda. Üheksa suve tagasi võitis ta samal areenil MM-pronksi.

39aastasele sportlasele tulevad olümpiastaadionile pöialt hoidma abikaasa Liina, poeg Kristjan, isa Jaan ja ema Imbi, aga ka sõbrad, mitukümmend tuttavat ja vähemalt sada fänni.

Neljane Kristjan Kanter mõistab, mida issi teeb

„28 inimest said minu kaudu erinevateks päevadeks piletid,“ räägib Kanter, kes valmistus EMiks Otepääl. „Poeg käis juba mullu Londonis MMi vaatamas, nüüd on ta nelja-aastane ja mõistab, mida issi teeb. Alati on tore, kui lähedased mu tegemisi kohapeal vaatavad. See sunnib rohkem pingutama.“

Kanter jätkab samal lainel: „Londoni olümpiamängudel sattusin kvalifikatsioonis hädisesse seisu. Olin isa staadionile meelitanud ega tahtnud, et ta peab enne lõppvõistlust koju sõitma. Võtsin end vajalikul hetkel kokku.“

Kas tiitlivõistlustelt 11 medalit toonud kettaheitja on EMiks tippvormi jõudnud? „Vanale mehele on parim seis selg vastu seina,“ vastab ta muheldes. „Olnuks veel paar nädalat aega, saanuks vormi paremaks lihvida. Aga suudan end etteasteks mobiliseerida.“

Kuidas läksid slämmid ehk kvalifikatsiooni jäljendamine? „Viimane oli natuke parem kui enne Eesti meistrivõistlusi,“ avaldab Kanter. „Samas polnud tulemused sellised, nagu ootasin – heitsin 64 meetrit. Mul oli väike vedelikukaotus.“

Kanteri hinnangul hakkab EMil kaarte segama palavus, võistluste ajaks ennustavad ilmatargad vähemalt 35 soojakraadi. „Kuumusel on oluline roll tulemuste kujunemisel,“ lausub 196 sentimeetri pikkune atleet. „Suurtele meestele niisugune temperatuur ei meeldi. Edukad on need, kes suudavad ökonoomselt tegutseda. Lõppvõistlusel ei tasu viiendale ega kuuendale katsele loota.“

Eile oli Kanteril kerge soojendus ja täna võtab ta sihikule kvalifikatsiooninormi 64.00. „Pärast puhkepäevi tuleb mõned liigutused ka kettaga teha. Muidu on esimesed liigutused roostes.“

Kanterit 2006. aastast füsioterapeudina ja 2012. aastast ka treenerina abistav Indrek Tustiti arvates saab praegu eelmise suvega paralleele tõmmata.

„Mullu tekkis rinnalihasevigastuse tõttu esimest korda olukord, kui me ei läinud tiitlivõistlusele medalit võitma,“ lausub ta. „Tänavu on seis samasugune. Võtame selle, mida antakse. Vaimselt on Gerd veel suurem võitleja kui varem. Ta on hooaja parimas vormis. Praegu pole ühtegi probleemi, mis teda segaks.“

Martin Kupper loodab samuti 12 hulka jõuda

Kanteri ametivend ja hoolealune Martin Kupper on mustast august välja roninud ja ihkab lõppvõistlusele pääseda. Ehkki kvalifikatsiooninorm on täpselt 64 meetrit, usub ta, et 12 parema hulka murdmiseks piisab ka pisut üle 63meetrisest kettakaarest.

„Slämmide ajal lendas ketas kaugemale, aga vahel vähem,“ kergitab 29aastane sportlane saladuseloori. Ja lisab: „63 meetrit ei tohiks küll mingisugune probleem olla.“

Kupperi sõnul on ta nii vaimselt kui ka füüsiliselt etteasteks valmis. „Põhiküsimus on, kuidas suudan ennast kolme katsega realiseerida. Tugev segaja on kuumus. 38 kraadi suures katlas – see küll suurtele meestele ei sobi. Samas annab tiitlivõistlus emotsionaalse laengu, mis teeb heitmise lihtsamaks.“

Tustit ütleb veendunult: Kupper jõuab lõppvõistlusele! „Üks aasta on muudatuste tegemiseks natuke liiga lühike aeg, aga ta on heas vormis. Loodan, et Gerd jätkab Martini treenimist ja aitab ta Tokyo olümpiamängudeks tasemele, kus ta on juba olnud.“