ÕL BERLIINIS | Kivistik püstitas kadunud treeneri mälestuseks rahvusrekordi (4)

Veebruaris suri 70aastaselt legendaarne jooksutreener Endel Pärn, kes on üles kasvatanud hulga tublisid sportlasi, teiste seas ka Kivistiku. „Tema panus on selle tulemuse juures hindamatu. Olin väike poisike, kui ta mind Elva metsade vahelt üles otsis. Enne seda ma jooksutrenni ei teinud,“ meenutas Kivistik.

27aastane sportlane tegi targa ja kontrollitud etteaste. Juba esimese eeljooksu tulemused näitasid, et finaalikoha püüdmiseks peab aja rihtima 8.30 alla. „Eks ma isegi lootsin, et saab kergemini finaali, kuid seekord ei olnud võimalik aeglasemalt joosta,“ rääkis Kivistik võistluse järel. 

„Ausalt öeldes olin oma edasipääsus üsna kindel. Ma pole enam 20aastane poisike, kes kogemusi hangib. Olen võistlustel käinud küll ja ei tulnud siia asjata. Eesmärk oli Mahiedine Mekhissi-Benabbadi järel joosta, sest tema finaalikohas võis kindel olla. Ta on tark jooksja ning mul õnnestus tal sabas püsida.“

Takistusjooksu Eesti rekord püsis muutumatuna lausa 47 aastat. Ilmar Ruus läbis distantsi 1971. aastal Moskvas ajaga 8.29,6. Kivistiku isiklik rekord oli enne eilset 8.32,23. 

„Kui 2012. aastal esimest korda EMile tulin, siis räägiti, et peaks Eesti rekordi üle tegema. Ütlesin toona, et teen seda juba järgmisel aastal. Aga näed, nüüd on juba 2018 – aeg lendab! Eks mul on neid häid jookse varemgi olnud, aga veidi on õnnest, tervisest ja vormist puudu jäänud,“ arutles ta. 

Ajaloo kirjutamine teeb igal spordimehel tuju heaks: „Noorena see rekord mind ei häirinud, aga viimastel aastatel olen küll mõelnud, et kui mina seda praegu üle ei jookse, siis järgmisel kümnel aastal ei tee seda kindlasti keegi. Hea meel, et ajalooraamatutes on uus nimi.“

Alates eilsest saab Kivistik end ka nö tõeliseks takistusjooksjaks pidada: „Kui odaviskes on 85 meetrit selline tulemus, kus nooleviskajast saab odaviskaja, siis takistusjooksus on samaväärne aeg 8.30, kus terad sõkaldest eraldatakse.“