Kahju kardiosüsteemile on kogu eluks, ja seda ka viletsa ettevalmistusega (paar aastat või vähemaga) noortele. Vanainimesed ei peaks selliste intensiivsete võistluste ja lollustega tegelema. Kui nooruse oled mõttetult mööda lasknud, siis vanainimesena sportlast enam ei saa. Tegelegu metsas tervisekõnniga...
oli palju inimesi, kes ennast ületasid ning kindlasti ka selliseid, kelle areng on olnud R.T.-st veelgi huvitavam. Kas tema lõputu esiletoomine ei hakka toimetusi väsitama? Üsna paljudel lugejatel hakkab sellistest tegelastest, kes ÕL-le tunduvad olevat head klikimasinad ( R.Tamm, M.Jurman jt.) lihtsalt küllalt saama.
See on Ironmani poliitika koguda omale tähelepanu läbi edevavõitu inimeste - läbi viimaste aastate tulevad meelde Kertu Jukkum, Gerly ja Tanel Padar, Vilgats ja Adermann jpt .
No nii hoogu ka ikka ei ole mõtet minna, elu on ju muidu korras, milleks selle eest siis ära joosta sinna liivaannuse juurde..?! Mäletan mõned aastad tagasi oli laup mingi suur jooks ikka meie Pirita teed pidi ja meie ei pääsenud kuidagi linna , venisime autoga ja vaatasime et kiirabi vaikselt sõidab meie ees ja miks- sest üks veteran tegi siis nn jooksu- tuterdas ja tuikus seal teel number seljal ja oli kohe kokku kukkumas, mõtlesin siis juba et miks ometi sellel vanainimesl ei lasta kodus rahulikult surra, peab siin kogu Pirita teed kinni ja mis nauding see siis peaks tallegi olema...?! Ausõna, see pole enam sport, tervisesport ammugi mitte, milleks selline võitlus?!
See Ironmani võistlus algas 1978 aastal Havai saartelt. Spordimehed läksid omavahel vaidlema, kes on kõvemad, kas ujujad, jalgratturid või jooksjad. siis otsustaigi, et mis me niisama siin targutame, teeme võistluse, kus kõik kolm ala on olemas. Nii triathlon sündiski ja tänavu on 40 aastane juubel. Miks seda võistlus korraldatakse, seda vast pole keegi asjaosalistest endalt küll küsinud.
ennast kõrendiks piitsudada. Ei meeldi ka, kui noored mehed on musklid jõusaalis nii suureks ajanud, et pluusivarrukad ei anna ümber. Mis on nendes kohutavates trennides ilusat?, ei saa aru.
sellepärast, et ta on üks mõttetu kuju, kes enam näitleja tööks ei sobi, aga tahab ikka veel kusagil silma paista. Ta on juba ebameeldivaks ja vastikuks muutnud.
Mõnes mõttes saan ju aru, et kui juba on nii meeletult trenni tehtud ja vaeva nähtud, siis tõepoolest oleks pettumus suur, kui n.ö. koerast on juba üle saadud, aga sabast ensam ei saa. Aga.... kas seda on vaja niimoodi kiita ja eeskujuks tuua? Sel korral läks hästi, aga oleks võinud ka hoopis kurvalt lõppeda.
KOMMENTAARID (29)