13 kommentaari

V
volli  /   20:44, 12. aug 2018
On mis on , kuid vist esimest korda võib Aivar Pohlakult enesekriitikat lugeda. Vististi on kedagi või midagi esimest korda vähem,alt kuulda võetud. Parem hilja kui mitte kunagi. Diktatuur pole kunagi head teinud. Minul isiklikult küll hea meel. Jalgpall on kihvt mäng.
M
ma  /   10:53, 11. aug 2018
Huvitav! See karvapea on president??
A
Aivar Pohlaku  /   17:01, 10. aug 2018
jutt ja tegutsemine on täpselt selline nagu talle endale kasulik tundub. Kõik teised on rumalad, teevad kõike valesti. Ainult tema on tark inimene.
Jalgpalli üldine areng pakub talle sama palju huvi kui Putinile Venemaa riigi areng. Esmatähtis ise võimul püsimine.
Diktaatorile omaselt pakub pööblile tsirkust, mida see UEFA superkarikas on. Nagu Putinile oli oluline MM. Mõlemad toredad üritused, kuid kohalikule jalgpallile ja elule midagi ei anna. Isakesel loomulikult kasu rohkem. Saab omadele vastavaid hüvesid jagada ja reaalseid probleeme peita. Iga mees on oma saatuse sepp. Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja.
D
dj  /   13:33, 10. aug 2018
naljakas, et üks mees ei saa aastaid aru, et ta ise on Eesti jalgpalli suurim probleem
T
tugitoolisportlane  /   12:30, 10. aug 2018
See on tänase päeva nael ,et Eestis on jalgpalli tippklubid !!!
Meie jalgpalliklubisid võrrelda tippklubidega on sama ,kui Munamäge võrrelda Everestiga !!!
K
Kui vest ei pidurdaks,  /   21:41, 10. aug 2018
siis oleks meil normaalsed klubid.
M
mikk  /   12:01, 10. aug 2018
Eesti jalgpallis ainult mängitakse treenimist. Ja seda kahjuks juba noortest alates. Noored meelitatakse igasugu nänni jagamisega teiste alade juurest ära. Treenimine on teisejärguline. Nii ei teki noortel mingeid treeningharjumusi. Kõik tuleb kätte pingutamata.
Teine teema on jalgpallitreeneritega. Ilma igasuguse hariduseta endised pallurid saavad mõned tunnid kursustel istudes treeneripaberid kätte ja tööle.
M
Mõmmi  /   11:53, 10. aug 2018
Väikeseid jalka-poisse alustab viie-kuueaastaselt klubide juures palju, kuid suurem osa neist lõpetab jalgpallitrennis käimise põhikooli lõpetamisega, sest klubid on huvitatud sellest, et lapsi oleks palju, - sealt tuleb raha. 17-aastastele aga enam regulaarseid trenne suurem osa klubisid ei paku, - kui siis kah rahakorjamise eesmärgil pannakse keegi isehakanu treeneriks ja käi...
Mõned, kes edutatakse klubi duubelvõistkondadesse, peavad tegema valiku kas kool või jalgpall (neis võistkondades on suurem osa juba elukutselisi ja nende treeningrežiim kooliga ei arvesta) ja see on 16-aastasele liiga ränk valik, sest igasugune kindlus jalgpalli valides su elust kaob ja tehtud valet valikut on edaspidi väga keeruline parandada. Nii valibki suur osa jalkpallipoisse 16-17-aastaselt jalgpalli asemel kooliskäimise, sest sellega on võimalused elus suuremad ja riskid väiksemad. Kui süsteem oleks teisiti korraldatud ja oleks võimalik trennis ja koolis gümnaasiumi lõpuni paralleelselt käia, oleks varakult jalgpalliga lõpparve tegijaid hoopis vähem ja taimelava tippmängijate kasvuks omakorda suurem...
S
Suusataja  /   11:14, 10. aug 2018
Demagoogia enam ei päde, ilusad sõnad enam ei päde, õigustused enam ei päde. 20+ aastat on liiga pikk aeg, et jälle ja jälle neid sõnu kuulda ja tõsiselt võtta. Ei ole ükski asi kunstlikult seemendades head vilja kandnud ja ei kanna ka nüüd. Kui klubid ei suuda arendada, siis see raha mis tuulde loobitakse võiks spetsialistide palkamisel eminna. Infrastruktuurist rääkimata. Ah, ei viitsi kommida, mõtetu ja midagi ei muutu ka.
V
Vaatleja  /   11:09, 10. aug 2018
Miks peakski? Äriliselt on hetkel kasulikum puuduv tööjõud sisse osta.
T
Teodor Ant  /   17:22, 10. aug 2018
Kohalik tööjõud on viletsate oskustega, laisk ja tahab palju palka. Välistööjõud on lahendus kui tulemust vaja. Kohalik tööjõud sobib harrastusspordiks.
J
jah  /   10:37, 10. aug 2018
Treenerite probleem. Eesti treenerid ei oska jalgpalli, õpetada ega juhtida isiksuse arengut suurema küpsuse poole. Eesti treenerite levinuimaks tööoskuseks -ja meetodiks on vene kultuuriruumile omane KARJUMINE ja RÖÖKIMINE ehk treeneritöö imiteerimine.
J
jah  /   14:04, 10. aug 2018
see karjumine ja röökimine pole mitte üknes treeneritöö imiteerimine, see on iseenda peegelpildile jalaga tag-ikku peksmine. Jah, eeldatatakse, kui on olnud hea mängija, et siis mängijal on ka treenerile vajalikud isikuomadused. Õnneks see nii pole, aga Eestis muutusteta, seda nii laste peale röökimises ja karjumises, laste psühhika rikkumises ja kartlike mängijate kasvatamnisest, kes vägivaldse psühhoterrori tõttu kaotavad varakault loomingulisuse. Olen tähele panud, et venelastele selline röökimine ja karjumine erilist mõju ei avalda, kui ka kodus toimub sama. Tavalinevenelaste elu, kesmises läbilõikes.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis