Maicel Uibo.Foto: Reuters/Scanpix
Kergejõustik
11. august 2018, 00:05

ÕL BERLIINIS | EMi blogi | Medalinälg ja matemaatilised üleastumised

„Kui sportlane ei võida medalit, on ta alati pettunud,“ ütles Maicel Uibo enne EMi kümnevõistlust. Kergitasin veidi kulmu ja tõin välja konkreetse Eesti sportlase nime, kes ei jõua ka tohutu eneseületuse juures Berliinis medalile. Kas tema ei võiks rahul olla näiteks isikliku rekordiga?

Uibo jäi endale kindlaks: „Ka need, kel pole reaalset võimalust, püüdlevad sisimas medalite poole. Lõplikku rahulolu ei saa ilma medalita tekkida.“ Kümnevõistleja ise liikus Berliinis pronksi suunas, kuid pidi vigastuse tõttu katkestama. Tema võistluse eel öeldud sõnad jäid aga natukene kummitama. Kas tõesti ei saa juubeldada elu parima võistluse puhul?

Järgnevatel päevadel kinnitasid mitmed Eesti sportlased, et jäid enda etteastega rahule. Selgub, et Uibo loogika ei klappinud: medal jäi eelmainitutest kaugele. Mingil tasandil koorub omamoodi põnevalt välja põhjus, miks Maicel Uibo on sise-MMi pronksimees, aga paljud teised Eesti kergejõustiklased ei ole. Sporti saabki enda jaoks väga erineval viisil lahti mõtestada, aga need, kes poodiumile tõusevad, on heas mõttes primitiivid – tiitlivõistlustel loeb ainult medal!

***

Võimalik, et Eesti koondise kõige pettunum liige on odaviskaja Liina Laasma. Kolm kvalifikatsiooni viset tõid protokolli kolm rasvast X-i. 

Mulle aga meenus keskkooli matemaatika. Silme ette kangastusid hetked, kuidas õpetaja parandatud ja hinnatud kontrolltöid kätte jagas. Kui punaseks kritseldatud lehed minu lauale jõudsid, lendasid need kiiresti seljakotti. Mata töid kirjutades saab ju üsna lihtsalt aru, kas hinne tuleb positiivne või negatiivne. Lihtsam oligi kätte saadud paberitükid laualt minema koristada. Ma ei tahtnud seda hinnet näha.

Mis on sellel kõigel pistmist Laasma X-idega? Kuigi peamiselt astuvad odaviskajad metsa läinud katsete puhul meelega üle joone aja kokkuhoiu eesmärgil – miks peaks teised mõttetud tööd tegema ja seda jama mõõtma? –, siis Laasma tõi välja huvitava psühholoogilise nüansi: tal olevat endal lihtsam, kui protokollis pole masendavaid numbreid. Matemaatika  ja odavise polegi nii erinevad!