Nagu siit lugeda sai, on meil järgmistel valimistel valida riigikogu liikmekandidaatide seast palju mittemidagi tegijaid ülalpidamisele. Tööle nad ju ometi ei hakka.
toetuse suuruse vahe on ka üsna üüratu. Kui A tase saab 3000 ja B saab 600? Kas see 3000 tähendab, et maksan ise kõik oma sõidud ja hotellid ja muu olgu treenigute või võistluste ajal? Kui ja, siis saan veel kuidagi asjale pihta, kui ei, siis ei saa kohe üldse mitte. Kui seda toetuste süsteemi EM-i tulemuste koha pealt vaadata, siis ei jäänudki ju kergejõustikus peale Kirdi kedagi, keda tuleks toetada?
Kui spordi teemadel artiklite kommentaariume lugeda, siis meie "tarkade-teadlike" kommentaatorite arvates pole Eestil vaja kedagi rahaliselt toetada, kuskile võistlusele saata, kedagi kiita ega esile tõsta.
rahajagamist kaaludes oleks arukam, kui nii väheste astmete asemel oleks kohavalem. Tähtsamad võistlused läheks arvesse teguriga üle 1, lahjemad alla 1. Samuti tuleks arvesse koht maailma edetabelis ja suhe Eesti rekordisse. Seda saaks mõõdetavatel aladel lihtsalt arvutada. Mittemõõdetavatel aladel (maadlus, vehklemine jmt) jääks võrdlusarvutus välja. Ma ei saa aga aru, miks ei rakendata Eestis sportlast kui riigiametnikku. Saab kindlat ametipalka, kuni vastab alamtaseme nõudele. Kui aga teeb midagi uhket, saab kõva preemia. Kes on elukutseline ehk kasutab raha ise, see riigiametnikuks muidugi ei saa. Kuni ta ise oma kutselisusest ei loobu ega anna autasusid rahva käsutusse.
KOMMENTAARID (18)