Pean silmas neid toredaid (ei kahtle üldse, et nad on head inimesed, aga...) müügiinimesi kaubanduskeskuses. Kuna läbin pea iga päev Kristiine keskust, puutun nendega väga tihti kokku.
Kuid nende inimestega tuleb paraku oma viisakus all neelata. „Ma pole huvitatud“, „mul on kiire“, „ma ...“. Ükski põhjendus pole neile sobiv – vastu tuleb ikka: „Aga kes teile interneti pakub?“.
Tean, et müügiinimesi on õpetatud nii, et igale keeldumisele on olemas vastus. Aga ma tõesti pole huvitatud! Kui kõigile neile vastu tuleksin, vahetaksin oma interneti ja TV pakkujat igal nädalal.
Nõnda olengi hakanud mind kõnetavatest müügiinimestest lihtsalt tuimalt mööda kõndima. Endal samal ajal süda verd tilkumas – kui ebaviisakas ma ikka olen.
Mõistan. See pole eriline patt, kuid kehv tunne jääb.
(issand jumal võtku, õpeta nagu eks-nõukaliidu kodanikku)