UEFA superkarika avatseremoonia tantsuseade autor: rahvatants on parim viis Eesti ja siinse kultuuri tutvustamiseks (18)

„Tantsijate ettevalmistused algasid juba märtsis 2018 ja esimesed väljakuproovid tegime juuni alguses. Kuna Lilleküla staadioni muru hoidmine on erilise tähelepanu all, siis oleme siiani teinud proove Nike Arenal, mis on kaetud kunstmuruga,“ sõnas Elo, kes keeldub antud üritust tantsupeoga võrdlemast. Mastaabid on hoopis teised.

„Töövõtted on küll samad aga meil on väljakul 16 tantsurühma, tantsupeol 60 või rohkem tantsurühma. Tantsupeol on väljak märgistatud numbrimärkide ning veel lisaks abistavate märkidega, Lilleküla staadionile paneme maha ainult 16 „knopkat“, mille järgi rühmad peavad joonduma.“

Keeruliseks teeb avatseremoonia etteaste UEFA poolt nõutav ajaline täpsus „Märkide panemiseks on aega 90 sekundit ja kohe pärast etteastet peame märgid üles võtma. Kuna tegemist on teleproduktiga, siis ei tohi olla ühtegi möödalaskmist või eksimust. Avatseremoonia eest vastustav UEFA poolne koordinaator on äärmiselt täpne ja kõik liikumised ning tegevused väljakul väga täpselt mitu korda kontrollitud ja kooskõlastatud,“ lisas Tallinna Ülikooli koreograafia osakonna lõpetanud Unt.

Rahvatants on parim viis Eesti tutvustamiseks!

Korraga on väljakul 16 segarühma ehk 258 tantsijat. Vanuseline skaala jääb gümnaasiumi noortest pikaajalise kogemustega tantsulõvideni. Ettepanek osalemiseks tehti hea tantsuoskuse ja lavalise väljendusoskuse poolest silma jäänud Tallinna ja Harjumaa rühmadele ja nii saadigi vajalik arv segapaare kokku. Lisaks rahvatantsijatele osalevad avatseremoonial ka Tallinna Poistekoor ja Tallinna Heleni Kooli õpilased.

Undi arvates on sobib rahvatants avatseremooniasse kui valatult ning tegu on ainuõige viisiga riigi tutvustamiseks. „Loomulikult on rahvatants parim viis Eesti ja siinse kultuuri tutvustamiseks. Meie laulu-ja tantsupeod on maailmas unikaalsed! Meil on oma rahvamuusika-, tants ja imeilusad rahvarõivad.“

„Meeskond peab olema tasemel ja õnneks nii sellel korral ka on“

Kuidas Elo sellise vastutusrikka ameti peale üldse sattus? „Minule tegi ettepaneku avatseremoonia lavastamiseks Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Ülesandeks oli seada eesti pärimustantsudel põhinev tantsupõimik ehk tantsusüit. Julgesin väljakutse vastu võtta, sest minu kõrval on kogu protsessi vältel olnud väga kogenud ja osav tantsujuht Kadri Tiis. Viimastes proovides on nõu ja jõuga abiks Karin Soosalu. Lisaks seadsid ja salvestasid muusika Kristjan Priks ja Kulno Malva. Väljakutöös on abiks ka kolm Tallinna Ülikooli koreograafiatudengit. Üksi sellist tööd ei tee, meeskond peab olema tasemel ja õnneks nii sellel korral ka on. Õnneks on ka meie tantsijad väga targad ja neil on tantsupeol tantsimise ja sellega seonduvate proovide kogemus. See teeb töö kordades lihtsamaks.“