treenerid on mõistuseta loomad, kel pole õrna arusaamist psühholoogiast ega psüühika funktsioneerimisest, rääkimata taktitundest, meditsiinist, kasvatusest jne. Kõige õudsem kontingent, kes on sandistanud nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt paljusid noori.
kõigile ei sobi sport. Kõigile sobib liikumine terviseks ükskõik millisel spordialal. Kes tahab tippu, peab leppima ränga tööga, mis toob vähe rõõmu ja tihti tervisemured, vanemas eas üsna kindlalt. Aga üksi me oleme kõik. Vahetevahel petame ennast, et meil on inimene, inimesed, kellega rääkida. Päris tõelist sõpra on väga vähestel.
Endla pere on ju padu-spordiinimesed. Käisid üle ilma tsirkust tegemas, issi oli Ameerika Talendi saates jalga kaela taha väänamas, iga lapsega tegeldi juba imikueas, loopides neid õhku ja tehes kaelamurdvaid trikke. Usun et selles peres on isa autoriteet ja ka autoritaarsus. Lapsed ei julgenud piiksatadagi, et ei meeldi see pidev trenn ja eneseületus. Kõik algab perest ja kasvutingimustest, ka buliimia. Kui treeneri märkused on ülimad, mõjudes noore inimese enesehinnangule nagu jumala sõna, kui ka kodus eksisteerivad vaid dieeditajad ja kaalujälgijad, siis polegi midagi lisada....
sõnamulin siin. Kümme tuhat kirjamärki reas aga ikka ei selgi mis see söömisäire siis neil neidudel oli. Kas see, et pidevalt pidid sööma, see, et ei olnud midagi süüa või see, et pidev soov näppe kurku ajada ja oksendada. Kogu jutt viitab rohkem ajutegevuse häiretele.
Mis hal.in see jälle olgu? need fit.nes.sid on kõige mõt.tetum kontingent nagunii, ilma aju.ta tegelased. Nüüd siis tuleb välja, et lillenupukesed solvuvad ka iga pisiasja peale?
Ütle mulle Endla üks nimi sinu ringkonnast , kes on ennast tapnud ?! Oled lihtsalt nördinud ,et pole kaua püünele ja tähelepanu objektiks saanud . Käitud nagu mingi bubekas.
Lapsed on kõik erinevad. Mõni on paksuke, kellest täiskasvanuna tuleb modell. Teine on lapsena sale, kuid täiskasvanuks saades on paksuke, ja jääbki selleks elu lõpuni. Paljuski oleneb, millised on vanemad oma kehaehituselt, sest ega käbi kännust kaugemale kuku.
mälestustest ei ole küll meenutada ainsatki paksukest (no ikka tõesti paksukest last), kes täisikka jõudnuna oleks saledaks muutunud. Kui laps pannakse trenni, siis võiks ka lapsevanem veidike aru pidada, millisesse trenni. Kui püstiseisval tütarlapsel kints nii paks on, et alt jalad kokku ei lähe, siis vist pole mõtet balleti ja tennisega proovida. Või et siis algul kodus veidike toiduportsu piirata ja siis trenni panna. Paksukesed trennis tekitavad tunde, et treener peab nad nüüd saledaks saama ükskõik, mis hinnaga. Aga lapsuke läheb koju ja uhab endale sellise koguse toitu sisse, et trennist pole tuhkagi kasu. Vanemast peast on ikka eelkõige enda asi, kuidas sa oma figuuri suhtud. Kui tahad olla pluss suuruses, siis anna tuld. Aga lapsena toiduga liialdanud inimestel (vanemate süül eelkõige) on väga keeruline normaalkaalu tagasi saada. Loomulikult ei tule kõne allagi, et last trennis kaalu pärast hurjutada, kui ta juba treeningu gruppi on võetud.
Siis on sinu maailm küll üsna ahtake olnud, kui mäletamisega on sellised lood. Laste puhul tulevad muutused juba teismelises eas, kui paljud, kes olid lühemad ja paksukesed sirguvad kui võluvitsa väel jättes taha oma ülekaalulisuse kui väikese kasvu.
mul siis ole mälu korrast ära. Mis sest, et ise trenni eluaeg teinud ja ka treener olnud. Teisipidi näiteid oskan küll tuua: teismeliseikka jõudnud noored võtavad äkki kaalus juurde. Ühtki paksu last pole aga saledaks näinud minemas.
Meestel pole kunagi buliimiat? Nemad pole anorektikud? Pole kuulnud igatahes. Ilmselt on naise psüühika kergemini mõjutatav. Ja naiste pühaks KOHUSEKS on ju olla eelkõige ILUS! Sest mis naine sa muidu oled? Meeletu ilutööstuse propaganda on suunatud naiste poole. Kõik need kreemid (enamus mürke sisaldavad), värvid, lõhnad.... Ja ühtegi karva ei tohi sul olla allpool peanuppu!
Ei ole ainult naiste teema. Ma mees ja selle jama läbi elanud. Hiljem pidin toitumist mitu aastat jälgima ja ainult õigeid asju sööma, sest mitmed tavalised toitained tekitasid lihtsalt refleksi kõik uuesti väljutada. Aga peale enda pole selles mul kedagi süüdistada. Seadsin endale valed eesmärgid ja tahtsin olla, kes ma pole. Karm õppetund. Naistel keerulisem muidugi. Õige toitumine on väga väga oluline. Kui valesti kaalu langetama hakata on buliimia kerge tulema.
artili kokkuvõtteks võiks öelda, et keha ütleb võistlussportlastele üht:15. august 2018, 15:04
"Miks te mind piinate oma võistluste, medalite jahi ja kuulsusega? Miks te sunnite igat keharakku toimima ebanormaalselt? Ma ju annan nii palju märguandeid teile, et stop, te piinate mind, kuid te ju ei kuule, te ajate ikka oma medaleid taga"
Nende valusate naistehädade vastu aitavad granaatõuna seemned ja piparmündi tee. Rohkem tuleb ka vett juua. Aitab ka idandatud nisu söömine aga tuleb arvestada, et seal on rohkem kaloreid. Piparmündi taimi saab kevadel turult osta. Istutate need aeda või lillepotti ümber.
Kuidas seda teed juua, kui emakas on sellised kokkutõmbed, et alustuseks oksendad umbes tunnikese. Kui õigel ajal valuvaigistit ei võta, siis oksendad ka selle välja. Kord käisin arstile vereproovi andmas hommikul 8 paiku. Läksin koju, sõin. Tundsin, et trall hakkab pihta, valuvaigistit oli, aga kuna magu oli põletikus olnud just, siis otsustasin minna apteeki No spad ostma,et magu säästa (muidu pärast menstruatsioonivaludele maovalu otsa). Esimesest valuaistingust ja apteegist koju jõudmise vahele jäi u 30min. Topeltports No spad sisse, kuid väga kiiresti sai välja oksendatud.
2004 tegime naisega ka põgenemise Tln-st maale. Küll mitte väga kaugele, 55 km linnast, kuid piisavalt, et olla MAAL. Veel paar aastat tagasi polnud siin korraliku elektrit, mobla ei levinud, kuid need ei häirinudki. Pigem see privaatsus ja loodus kaalus need mugavused ülesse. Nüüdseks on el.liinid vahetatud ja mob levib, kuid see loodus ja privaatsus on endiselt. Käin igapäevaselt Tlns tööl ja no on ikka hea küll õdal metsa vahele koju tulla. Lähim naaber on u 300m kaugusel, teispool metsatukka.
KOMMENTAARID (50)