Madridi Atletico mehed lahkuvad Tallinnast suurepärase emotsiooniga. (Robin Roots)

Madridi Atletico alistas Tallinnas toimunud UEFA superkarikafinaalis linnarivaal Reali lisaajal tulemusega 4:2 (1., 79. Diego Costa, 98. Saul Niguez, 104. Koke - 27. Karim Benzema, 63. pen. Sergio Ramos). Õhtuleht võtab kohtumise kokku seitsme võtmeküsimuse abil.

1. Mis otsustas mängu saatuse?
Kehv kaitse. Kusjuures mõlemalt poolt. Atletico 1:0 värava puhul tegutses lubamatult pehmelt Reali kapten Sergio Ramos. 1:1 viigi puhul lasi vasakkaitsja Lucas Gareth Bale’il endale ülilihtsalt ära teha ning keskkaitsja Stefan Savic kaotas oivalist tsenderdust rünnanud Karim Benzema ära.

Reali 2:1 penaltivärav jääb nurgalöögiolukorras rumalalt käega mänginud Juanfrani hingele. 2:2 tabamus algas Marcelo ebaõnnestunud otsusest pall väljakul hoida ning päädis värava ette üksi unustatud Diego Costaga, kelle vaevaks jäi mõnelt meetrilt vaid jalg pallile vastu panna.

Aga see polnud veel kõik. Järgnes lisaaeg, mille esimene poolaeg osutus Realile katastroofiliseks. Esmalt võttis Thomas Partey Reali karistusala lähistel Raphael Varane’i jalalt palli ja leidis 13 meetri pealt Saul Niguezi, kes nautis Reali hoovis uhket üksindust. 4:2 väravale tegi kiiduväärt eeltöö Costa, ent lõppeks kordus jälle sama: skoorija Koke oli trahvikastis täielikult markeerimata. Päris uskumatu, et kõik kuus väravat sündisid pigem kehva kaitse kui oskusliku rünnaku tulemusena.

Algkoosseisud (Real - Atletico).

Kui üldiselt mängust rääkida, siis Real pigem domineeris ja proovis Atletico 4-4-2 kaitsemüüri äärte kaudu lahti muukida. Keskelt ründas Real üliharva, kui üldse. Eriti jäi silma uuele treenerile Julen Lopeteguile omane pidev positsioonide vahetamine. Paberite järgi ülemine trio Marco Asensio, Benzema ja Bale ning Isco vahetasid pidevalt ja korrapäratult omavahel kohti.

Ent mõned üksikud olukorrad välja arvata, toimis Atletico betoonkaitse eeskujulikult. Normaalajal ei suutnud Real peale väravate väga ohtlike pealelöökideni jõuda, lisaaja lõpp, kui Atletico juhtis 4:2, läks muidugi ses osas lõbusamaks. Võidumeeste rünnak oli tegelikult enamjaolt ilmetu ja üheülbaline (pall Costale ja siis vaatab edasi), ent päeva lõpuks ei loe see midagi.

Statistika (Real - Atletico).
Juhendamiskeelu all Atletico peatreener Diego Simeone jälgis omade triumfi tribüünilt. (Robin Roots)

2. Kas Real tundis Cristiano Ronaldost puudust?
Kõlab ehk veidralt, aga pigem ei. Real alustas Tallinnas uut, Cristiano Ronaldo järgset ajastut. Üheksa hooaega, 438 võistlusmängu ja 450 väravat. Hullumeelne! Lisaks arvukad karikad eesotsas nelja Meistrite liiga trofeega. Ronaldo on Reali legend. See väide ei kuulu arutamisele.

Kuid kuninglikul klubil pole aega portugallast taga nutta. Uus hooaeg algas ning meeskonna ambitsioonid temata ei vähene. Seega peab Zinedine Zidane'ilt ameti üle võtnud Lopetegui panema Reali võitma hoolimata asjaolust, et otsest asendust ei suudetud suvel klubisse meelitada (välismeedia spekuleeris nimedega nagu Kylian Mbappe, Neymar ja Eden Hazard). Flamengost toodud 18aastane brasiillane Vinicius Junior on kõigi eelduste kohaselt alles tulevikumees.

Hooaja esimese Madridi derbi põhjal pole Reali fännidel põhjust üleliia küüsi närida. Ronaldo kvaliteet on kahtlemata imetlusväärne, kuid nelik Isco, Marco Asensio, Gareth Bale ja Karim Benzema korvab selle kamba peale kenasti ära. Vahest tuleb superstaari lahkumine hoopis Reali rünnakule kasuks.

Pean silmas seda, et juletakse olla mitmekülgsemad ega sõltuta nii palju ühest mehest. Mida ettearvamatumalt Real ründab, seda keerulisem ju vastasel kaitsta on. Suvine MM-gi näitas suurepäraselt, et liialt ühele võlurile keskendudes kaugele ei purjeta. Millele me ühe mänguga vastust ei saa, on see, kas ja kes on see mees, kes raskel hetkel meeskonna ronaldolikult rongi alt välja tirib. Tallinnas jäi eelkõige ikkagi vajaka kaitsest.

3. Kas staadionil oli vinge melu?
Pigem mitte. Suur mäng = suur melu? Mitte tingimata. Objektiivseid põhjuseid muidugi leiab. Esiteks, pool publikust moodustasid eestlased, kel polnud põhjust ega soodumust tribüünil laulda.

Teiseks, Reali fännid on tuntud pigem tagasihoidlikkuse (või nõudlikkuse?) poolest. Nimelt lasevad nad häälepaelad enamasti valla vaid siis, kui omad midagi suurepärast, näiteks värava, sepistavad. Erand polnud ka superkarikafinaal.

Õnneks rändasid Tallinnasse ka 1000-1500 Atletico fänni, kes laulupeo eest hoolitsesid. Niisiis päris Eesti meistriliiga meeleolu Lillekülas polnud, ent millestki erakordsest oli asi kaugel. Nii mõnelgi koondisemängul on kogetud palju ägedamat atmosfääri.

Atletico fännid vedasid tublisti laulupidu, kuid neid polnud nii palju, et Lillekülas erakordset atmosfääri tekitada. (Robin Roots)

4. Kes oli platsi parim?
Diego Costa. Kaks väravat + kaks kaudset eeltööd. Polegi nagu rohkem midagi tarvis öelda.

5. Mida peavad meeskonnad edasist silmas pidades parandama?
Real – valmisolekut mänguks. Atletico 1:0 värav tuli puhtalt selle pealt, et Sergio Ramos polnud 51. sekundil veel 100% mõtetega Lilleküla murul. Või noh, ega mängija pähe ei näe, aga selline mulje jäi küll, sest tema tegutsemine oli tavatult pehme. Samasse rubriiki läheb ka fakt, et Real sooritas esimese pealelöögi alles 25. minutil. Nende algus oli tõesti vaevaline.

Atletico – ründaja Antoine Griezmanni kasutamist. Värske maailmameister lonkis enamik aega Lillekülas nukralt ringi, sest kaaslased ei leidnud teda üldse üles. Palli sai ta sisuliselt vaid siis, kui käis ise kaitsjate juures seda küsimas. 57. minutil lõpetas Diego Simeone asendaja German Burgos Griezmanni piinad ja võttis ta puhkama.

Lõpuks võttis mäng küll Atletico jaoks õnneliku pöörde, kuid hooaega silmas pidades ei saa Atletico endale Griezmanni-suguse mehe „raiskamist“ lubada.


6. Mida ütlesid asjaosalised?

Reali peatreener Julen Lopetegui:

"Tõsi, et mäng ei alanud kõige paremini, nad lõid kohe esimese rünnakuga värava. Me ei oodanud seda, kuid üritasime mängu ümber pöörata ja suutsimegi seda. Olime suure osa mängust neist üle, aga nad kasutasid võimalused, mis neile andsime, ära."

Matši parim mängija, Atletico ründaja Diego Costa:

„Mõistsime, et mängime Madridi Reali vastu, kes tahab võita iga mängu ja iga tiitli. Teadsime, et tuleb hea mäng. Reali vastu mängides võib kõike juhtuda. Mängisime hästi, olime keskendunud ja suutsime 1:2 kaotusseisust mängu ümber pöörata. Võidu tõi raske töö ja tagasihoidlikkus. Teadsime, et Real on väga talendikas ja neil on nii palju kvaliteeti, et nad võivad iga rünnak värava lüüa. Olime rahulikud ja keskendunud.“


7. Mis saab edasi?
Meeskonnad rändavad tagasi kodumaale ja valmistuvad meistrivõistluste alguseks. Real võõrustab pühapäeval Hispaania liiga avavoorus Getafet, Atletico sõidab päev hiljem külla Valenciale.

Jaga artiklit

1 kommentaar

P
pool publikust eestlased?  /   09:50, 16. aug 2018
pigem mitte, poole staadioni ulatuses loositi välja pileti väljaostuõigus, soovijaid oli üle maailma

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis