Tarmo Kruusimäe | Kommunismiohvrite memoriaal tuleb vastutöötajate kiuste (12)

Esimese sammu Laglele antud lubaduse täitmiseks astusin koos Andres Luusiga 2010. aastal, mil me algatasime Tallinna volikogus taaskord eelnõu kommunismiohvrite memoriaali rajamiseks. Eelnõu võeti küll vastu, kuid Keskerakonna ja SDE ettepanekul muudeti seda teksti nii, et kommunismiohvrite memoriaalist sai terroriohvrite memoriaal.

Minu hinnangul ei tohi inimkonna ja eestluse vastaseid kuritegusid hägustada ega üldistada. Seetõttu oli kahtlemata õige ja tunnustust väärt riigi otsus rajada memoriaal Maarjamäele just kommunismiohvrite mälestuseks. Kommunistliku režiimi poolt tehtu on aegumatu kuritegu Eesti riigi ja Eesti rahva vastu. 2002. aastal avas eestlastega sarnaselt kannatanud Tšehhi rahvas Prahas kommunismiohvrite mälestusmärgi. 2007. aastal avati kommunismiohvrite memoriaal Washingtonis Kapitooliumi lähistel. Viimaks saame öelda, et ka Tallinnas on olemas koht, kus koletusliku režiimi ohvriks langenuid mälestada.

Paavst Benedictus XVI on öelnud, et kommunismi tekitatud tõeline katastroof seisneb inimhingede massilises kalestamises ja ühiskondade moraalse teadvuse hävitamises. Seega ei ole kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel mitte ainult koht kannatanute mälestamiseks, vaid ka paik, kus mõtiskleda selle koletu režiimi olemuse üle, et ajalugu ei korduks.