osati ikka vanasti ehitada, hooned püsivad püsti mitusada aastat. praegu magalate rõdud läbi roostetanud, aja küsimus, millal järjest alla hakkavad kukkuma. tellismajadest ei räägigi, pudisevad ülevalt.
Vau, ma tulin täna puhkuselt ja sõitsin bussiga mööda ja imestasin, et midagi on teist moodi, kas see vahe on kogu aeg olnud või ma mäletan valesti. Igatahes nüüd saan aru, mis mind enne häiris. Nüüd näeb palju parem välja.
ootame huviga, millal kogu see nõukaaegne valgete silikaatkivide taal tselluloosi kvartalist kaob. Kuid tundub, et sellest rehviboksist mis on vahetult peale viadukti tselluloosi vahetus läheduses ja kelle taraga piiratud alal on meeletult vanu paneele, roostetavat rauda, soojakud ning muud rämpsu, ei saa vist kunagi lahti.
KOMMENTAARID (19)