Parteipoliitikaga lõpparve teinud Urve Palo: tahaks rohkem kuulda tänu tehtud töö eest (90)

Hommikusel sotsiaaldemokraatide fraktsiooni koosolekul te ei osalenud?

Ei, ma ei ole enam erakonna liige. Ma tegelikult tegin selle otsuse ju ikkagi tollel hetkel [puhkusel viibides] ära, et ma soovin sellele 12aastasele parteipoliitikale väga selge vahe sisse teha. Sellest tulenevalt otsustasin mitte jätkata tööd sotsiaaldemokraatide fraktsioonis. Ma isegi ei tulnud selle peale, et olukorras, kus ma fraktsioonis ei jätka, peaksin minema fraktsiooni koosolekule.

Arvate, et teie lahkumine erakonnast jätab mingisuguse armi sotside riigikogu valimistulemusele? Tuntuid naisterahvaid suures poliitikas ikkagi napib.

Aus vastus on, et ma ei tea. Ma ei ole hiromant. Ma loodan, et ei jäta. Ma olen seda mitu korda rõhutanud ja rõhutan uuesti, et pühendusin 12 aastat oma viljakast ajast Eesti riigi teenimisele ja see on väga pikk aeg. Inimesel peab olema võimalus öelda, et see peatükk saab nüüd läbi ning vastu tuleb võtta uued väljakutsed mujal. Inimesed väsivad, väsitakse ka poliitikast. Et seda [lahkumist] ei tohi võtta traagiliselt. Ma tahaks rohkem kuulda „Aitäh selle töö eest, mida sa tegid!“, mitte seda, et „Oi, mis nüüd saab? Miks ta ära läheb!?“. Minu arust selline liikumine on tervendav kogu ühiskonnale: poliitikasse võiks tulla uusi inimesi ja siinolijad võiksid teha muud tööd.

Üks kriitikanool, mis on teie suunal lendu lastud, puudutab seda, et ühelt poolt olete teada andnud, et liigute poliitikast erasektorisse. Teisalt jätkate praegu riigikogus, võttes justkui sellise mugava kuue-seitsme kuu pikkuse puhkeaja.

See on absurdne väide. Ma ei hakka nimesid nimetama, aga võite vaadata Reformierakonna fraktsiooni, kus päris suur hulk inimesi on öelnud, et nad rohkem ei kandideeri riigikokku. See on tegelikult päris aus ülestunnistus. Ma ei tulnud ise selle pealegi, et inimesed hakkavad mind milleski sellises süüdistama. Vaadake, kui inimene kandideerib riigikogusse, siis ta kandideerib sinna kindlaks valimisperioodiks ehk neljaks aastaks. Kusagil ei ole kohustust, et kindlasti peab ta kandideerima ka järgmistel valimistel. Mina omal ajal kandideerides mõtlesin, et tulen riigikogusse neljaks või kaheksaks aastaks, mitte rohkem. Siiralt räägin. See, et ma tean ette, et ma järgmistel valimistel ei osale, ei tähenda et ma tulen enne perioodi lõppu ära. Mind on ju selleks ajaks valitud. Lisaks on mul mitmeid algatusi, mida ma ministrina alustasin, alates viimasest miilist lõpetades digitaliseerimismeetmetega. Ma saan riigikogust palju lihtsamalt kui kuskil mujalt jälgida, et need algatused edasi liiguksid.

Mis oleksid teie õpetussõnad või soovitused uuele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministrile Rene Tammistile?

Ma tunnen Rened kui inimest, kes teeb oma tööd kirglikult. Kui ta Eesti Taastuvenergia Koda juhtis, siis mina olin riigikogus majanduskomisjoni aseesimees ja juhtisin ka taastuvenergia toetusrühma. Me tegime Renega palju koostööd. Tõesti, ma näen, et seda, mida ta teeb, teeb ta kire ja pühendumisega. Ma väga loodan, et selle sama kire ja pühendumusega, millega ta ajas taastuvenergia asju, võtab ta kaasa ministriametisse, kus ta peab vastutama kolme väga suure valdkonna eest: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ettevõtlus ja ehitus.

Aga soovitused? Kindlasti tuleb ministril raskeid aegu, kus püütakse kaikaid kodaratesse loopida.

Üks, mida tasub silmas pidada on see, et alati tasub vaadata pikemat visiooni. Kui sa midagi teed, tuleb näha perspektiivi ja näidata üles selgroogu. Kui sa ise usud ja visiooni näed, tuleb lihtsalt selline vahepealne kriitika, mis tuleneb kas infopuudusest või pahatahtlikkusest – opositsioon teeb ikkagi oma tööd –, ära kannatada. Tuleb edasi minna ja kriitikat lihtsalt mitte tähele panna. Küll siis tulevad ka need hetked, kus näed ise ja näeb ka ühiskond, et ajasid õiget asja. See kõik lihtsalt võtab aega. Sageli on ka nii, et töötulemused ei jää selle ministri ametiaega [kes on asjad algatanud].