PÕLLUMEHED HÄDAS: Põud on kahandanud saaki ja tõstnud loomakasvatussaaduste tootmiskulusid (11)
„Ümarlaual osalejad tõdesid, et põuast tingitud probleemid on tabanud kõiki sektoreid, nii taimekasvatajaid kui loomakasvatajaid. Kahjude ulatus ja probleemid on aga nii sektorite kui piirkondade lõikes erinevad,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on põllukultuuride osas pilt väga erinev, kuid üldine saagitase on siiski madal ja osades piirkondades on väga tõsised põuakahjud. Tänavune põllukultuuride kogusaak jääb ilmselt kesise 2016. aastaga võrreldavale tasemele. Kuigi viljaturul on toimunud suur hinnatõus, siis arvestatavale osale saagist on kevadel sõlmitud tänasest madalamal hinnatasemel eellepingud.
„Loomakasvatajatele on probleemiks kallinenud sööt, kodumaise söödavilja kättesaadavus, raskused rohusööda varumisel ja kuumastressist tingitud probleemid loomadel. Rohusööda varumisel loodetakse kolmandale niitele. Üldiselt on Eestis vilja piisavalt saada, kuid probleemiks on söödakvaliteediga vilja nappus ja söödavilja kõrge hind. Praegu valitseb turul mõningane ebakindlus, mistõttu söödavilja ostmisel pikkade lepingute tegemine on väga riskantne,“ lisas Sõrmus.
Ümarlauast osavõtjad tõdesid, et paraku tõuseb tänavu tootmise omahind kõikides loomakasvatuse valdkondades: sea- ja linnuliha, munad, veise- ja lambaliha ning piim. Tootmishinna tõus hakkab ilmselt mõjutama ka toidutarbijaid, praegu on tootmissisendite hinnatõusu ja lõpptoodete hinna vahel käärid.
Maaleht kirjutas täna, et põllumehed on pahased, kuna avalikkusele levitati uudist, nagu oleks riik andnud põllumeestele põuakahjudeks 20 miljonit, kuid tegelikult pakutakse hoopis protsendiga laenu.
“Seda 20 miljoni laenamist põllumeestele kajastati pressiteates selliselt, et rahval ja üldsusel jäi mulje, nagu põllumees oleks “jälle” midagi saanud. Ilma probleemi ja teksti süvenemata tekkis arusaam, et põllumeestele jagatakse toetusi põuakahjude leevendamiseks. Tegelikkuses ikkagi eraldati raha laenudeks, millega põllumees saab tasuda põuakahjudest tingitud kohustusi,” tõi esile noor põllumees Marek Kruusla, kes juhib Põlvamaal Hurmi Agro OÜd.
Saiakesed on poes nagunii kulla hinnaga ja riis, arbuus, banaan, erinevad pähklid jne. jne. samuti meie taluniku ei kasvata seda tuuakse sisse ja ostame ikka. Piima ja jooke saab lätlastelt kui vaja (hea kui tuleb välismaist toodangut.
Seega ei muretse ja hindasid tõstetakse ka ilma ikalduseta!
Seega puhtalt minu arvamus- peab ikka roppult rikkas olema kui sõidad kombainiga mis maksab rohkem kui Tallinnas maja, mida paljud ei saaks lubada kahe põlvkonna pangalaenu võtmise korral.
Tänapäeva põllumees paneks terve maakera vilja alla aga traktorid veel ei ole nii arenenud (nagu eespool hobuse ja Belarusi põlgurid kirjutavad). Tänapäeva põllumees tahab vist 1. Lennukikandja suurust kombaini (kasum oleks ju suurem). 2. Raketti küttel sõitvaid traktoreid mis oleks sama luX mis 4 tärni hotell. Seega oleks suurem kasum ilma liigse kulu ja vaevata ning ei oleks taandarengut põllumajanduses.
Põllumehed te olete lihtsalt suurelt ja ahnelt ette võtnud!!
Üks mesinik avaldas nädalpäevi tagasi lihtsa tõe põllumajanduse kohta." Kui saagid on head, ega siis pea seepärast hindu alandama"(?)
Milleks siis neid aastas kümnete miljonitega toetada ?