Jalgpall

Endine Inglismaa jalgpallur võitleb ravimatu haigusega: ma ei karda surma, pange mind magama (2)

Toimetas Gerd Eston Sepp, 21. september 2018, 10:05
Lenny Johnrose.Foto: Twitter/@Sokkaa_RSS
Mõned päevad tagasi šokeeris Inglismaa vutiüldsust Liverpooli kasvandik Stephen Darby (29), kes teatas, et peab ravimatu motoorneuroni haiguse (MND) pärast putsad varna riputama. Hiljuti rääkis BBC Lancashire'i raadiole sama haigusega elamisest endine Inglismaa vutimees Lenny Johnrose (48). Veidi enam kui kümme aastat pärast mängijakarjääri lõpetamist mõtiskleb kolme lapse isa ja kooliõpetaja Johnrose eutanaasia üle, sest kardab haiguse kurnavat ning nõrgestavat mõju tervisele.

Ei ole vihane

„Ma pole kunagi mõelnud „miks mina?",“ rääkis mees, kes pallinud 1980ndate lõpust nullindate keskpaigani Blackburni, Hartlepooli, Bury, Burnley ja Swansea ridades. „Ma pole isegi küsinud, miks see juhtus. Ma ei ole selle pärast vihane. Kelle peale peaksin vihane olema? Võiksin ühel päeval bussi alla jääda... elu võib olla väga-väga julm. Inimeste elud võetakse neilt ilma hoiatuseta ära, mitte ainult minult, aga ma pole vihane.“

Mees tõdes, et mõni päev on teistest halvem. Siis tükivad pähe suitsiidimõtted ning ta ei soovi kellegagi rääkida ega voodist tõusta.

Hakkas naerma

Algselt läks Lenny haiglasse hoopis käeluumõraga, mis polnud korralikult paranenud. Kui ta rääkis ka teisest käest, kus oli paar kuud varem nõrkust tundnud, tormas arst ruumist välja ning naases kellegi teisega. Talle öeldi, et ta peab mõne testi jaoks tagasi tulema.

Suurema osa oma karjäärist Inglismaa esiliigas pallinud kaitsval poolikul oli rahutu tunne ning nagu ikka, pöördus ta kõikvõimsa interneti poole. Ta uuris Google'st asju ning umbes nädala pärast mõistis ta, mis tal viga. Avastus tundus siiski liiga uskumatu.

"Ma naersin, mõtlesin, et see ei saa see olla," ütles ta. "Mu jalad on täiesti korras, see pole see!"

Järgmine kord, kui Lenny uuringutele läks, päris ta arstide käest otse, kas internetist loetu võib tõsi olla. Konkreetset vastust mees muidugi ei saanud. Öeldi ähmaselt, et uurime, vaatame, midagi kindlat veel pole.

Kindla vastuse sai sportlane alles poole aasta pärast.

90-95% inimestest surevad viie aastaga

Esialgu säilitas Leonhard rahu ja mõtles pragmaatiliselt, kuid ühel hetkel ta murdus. "Mentaalselt olin korras, aga siis see jõudis päriselt kohale ning sai tõsiseks probleemiks," lausus ta.

"Konditsioon ei arene sujuvalt - paar nädalat võib kõik okei olla ja äkitselt ärkad üles, ilma, et saaks sõrme liigutada," jätkas endine jalgpallur. "Seda on hirmus öelda, aga 50% surevad kahe, 90-95% viie aasta jooksul. On ka oodatust kauem elanud inimesi - Stephen Hawking üks neist."

Pole purjus

Kõndides Lenny veidi taarub ning möödakäijatele võib tunduda, et tüüp on pisut vintis.

"Mõtlesin endamisi, et hangin T-särgi, millel on kirjas: "Ma pole purjus, mul on MND," naljatleb huumorimeele säilitanud Lenny. "Mäletan, kui käisin tütrega paar kuud tagasi poes. Pakkimine on raske, isegi tõstmine. Lihastes pole lihtsalt jõudu, seega ta pakkis minu eest. Palusin tal pudeli veini võtta ja tekitati suur probleem, et ta selle kotti pani. Loomulikult ei osta ma talle seda, seega 20 minuti järel vabandati minu ees. Taolisi asju juhtub."

Surma ei karda

Lenny ei karda surma, kuid kui ta pole enam võimeline oma tagumikku pühkima, tahab ta minna. Mõte ootamisest ja aheldatuna ratastoolis istumisest talle ei meeldi.

"Ei, pange mind parem magama - ma ei saaks enam tõsisem olla," mõtles mees eutanaasia peale. "Uurisin selle kohta ja ma ei tahaks lihtsalt elus püsida. Olen veidi ka naisega arutanud, aga ta ei taha sellest väga rääkida. See pole toidulaua jutt. Minu jaoks pole see üldse tore, aga miski, mida tahan teha. Kõige raskem on perekond maha jätta ja mitte selle peale mõelda."

Chris James MND ühingust kirjeldab haigust: „Kõigi teekond on erinev, aga Lenny lugu on üpriski tüüpiline. Inimesed kaotavad võime kõndida, ehk ka rääkida, ei suudeta käsi kasutada ning lõpuks ka hingata - need on levinud sümptomid.

Tegemist on väga hävitava haigusega, millele ravi pole. Tehakse väga palju tööd ravimi ja ravi leidmiseks, kuid siiani pole me edukad olnud. Viimase paari aastaga oleme aga suuri arengusamme teinud ning on lootust, et liigume ka ravi poole.

Stephen Hawking oli MND mõistes väga ebatavaline, ta elas väga kaua. Pooled haigestunutest surevad pärast diagnoosi kahe aasta jooksul, kolmandik aastaga. Haigus võib väga kiiresti areneda.“

Samal teemal

2. oktoober 2018, 07:26
Seaduselünk, arstide hirm ja patsiendi otsus: ma ei taha muutuda juurviljaks!

2 KOMMENTAARI

k
21. september 2018, 10:10
Kas internetist loetu võib tõsi olla? "...esiliigas pallinud kaitsval poolikul oli rahutu tunne ... pöördus ta kõikvõimsa interneti poole." Siin ma istitan!
p
peaks 20. september 2018, 20:36
minema turistina Salisbury söögikohtadega tutvuma ja parkides jalgu sirutama.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee