...peab kasvatama õigesti. See nõuab aega ja tahtmist ja ei ole niisama ülejala töö. Praegune lu-me-hel-be-kes-te põlvkond ei tea ise ka kuidas sellega toime tulla. Ikkagi on lapsevanem see kes vastutab ja kui ikka laps ära tüdineb ja väsib no miks siis ronitakse sinna kuhu pole vaja. Noored emad võiks nagu teiste inimestega ka arvestada. Mitte mõelda ainult enda peale.
No teatrisse pole tõesti vaja väikelast kaasa tuua. Nad väsivad ruttu ära ja tihkuvad nutta. Noored emad ei mõtle üldse. Mõned tahaks nagu osa saada ja kuulda midagigi etendusest aga see lalin hakkab üsna ruttu segama. Noored emad võiks oma lastega kodus olla ja mitte minna sinna kus laps ära väsib. Mida me siis kuulame, kas teatrit või lapsenuttu?
Poes käia on ka mõnikord väga kole. Lapsed jooksevad, kisavad, võtavad asju, mida nad ei osta ja panevad valedesse riiulitesse. Mõtlen alati, et kes on küll nende vanemad. Aga vanemad on samasugused. Söövad ja joovad poes, mõni maksab, aga mõni poetab tühjad kotid ja pudelid teiste kaupade vahele. Karjuvad ja sõimavad lapsi. Ja see tittede kisa ... Mõni röögib ohjeldamatult ja ema-isa ei tee väljagi. Matslikkus vohab igal pool. Ka vanematele oleks vaja viisaka käitumise koolitust.
õhtustasime ühes väikeses armsas kohvikus, kus ruumi ülearu polnud. Äkki läks uks lahti ja hakati sisse suruma suurt lapsevankrit. Mõtlesime, et kuhu see küll mahub kitsas läbipääsus. Ei mahtunudki uksest sisse, ohkasime kergendatult, sest meie laud oli kohe ukse kõtrval. Rõõm oli üürike, sest jälle avanes uks ja seekord punnitati sisse vankri ülemine korviosa, mis asetati kahele toolile, ja rattad tulid hiljem kokkulükatult!!! Järjekindel noorpaar oli, sisse said.
Väike loetelu, mida kõike tänased lapsevanemad lastele lubavad *poes söö enne kassase jõudmist kõht täis, siis pole kodus muret *pätsuta mustade kätega poes kõike, mida ulatad katsuma *karju ja kriiska nii et kuuljatel kukuvad kõrvad peas *ühistranspordis joo ja söö ja siis katsu kõike, mis ette jääb *ostukärudes võib ju ka tänavajalatsite trampida jne,jne..
Kahjuks need naised , kes on ... on tihtipeale ka need samad tibuemmed, kes oma laste kasvatamisega reaalselt hakkama ei saa, kas teadmatusest, oskamatusest või viitsimatusest. Kahjuks on tõesti liiga palju neid "perekondi", kes ei tohiks laste saamisele mõeldagi. Kelle eesmärgiks on raha ja enda heaolu vahendeid valimata ja ümbritsevat arvestamata.
jah, lapsevanemaid on igasuguseid-üks eit aeleb mõõda ilma ringi, ei tea oma lapsest midagi-nelja aastane laps visati maale joodikust jobu kätte-see laps ei tea teatrist midagi, vahib kodus joodiku teatrit-vat see on ema
Mingil kasvatamatul matsist mammikesel pole õigus jalgu trampides teatada,et tema on piletiraha maksnud ja tema laps võib teha mida tahab . Kõik kontserdile,teatrietendusele tulnud inimesed on piletiraha maksnud ja soovivad nautida rahus ja vaikuses ettekannet . Lisana vääksude karjumist kuulda ei soovi . Minu arvates oleks küll sovilik enne etendusi lisaks telefonide väljalülitusteatele nimetada ka see,et kui teie lapsed hakkavad karjuma,kõva häälega rääkima,togima,ringi jooksma,siis on õigus teid etenduselt minema saata raha tahgasi saamata Ainus,mis ehk veidigi vaos hoiab, on ühiskondlik hukkamõist ja häbi,kui pead marssima saalitäie ees oma vinguva lapsega minema
Kurb, et nende lastevanemate tõttu, kes ei suuda oma lapsi ohjata, vaadatakse halvustavalt ka nende lastevanemate peale, kes on suutnud oma lastele selgeks teha käitumisreeglid. Kui lähed väikse lapsega mingile üritusele - kohe hakatakse viltu vaatama.
reegleid / 07:50, 25. aug 201826. august 2018, 03:04
Vot just, õige mõte. Need emad jäägu lastega koju ja ärgu tulgu sinna kus nende võsuke ilmselgelt väsib ära ja hakkab lalisema ja nutma. Kas siis ülejäänud pealtvaatajate ja kuulajate peale ei mõeldagi?
Mäletan 30 aasta tagust sünnipäeva,kus olid naabritel külas sugulased oma lastega. Peale seda pidu ütles sünnipäevalaps,et kui mul oleks sellised lapsed, ei tuleks ma nendega elamisest ka välja. Mõtlen tihti selle ütluse peale, kui näen nn.metsalisi.
Minule jäi aastate tagune A. Velli imestamine meelde, kui K. Ljadovil oma tolleagse Olegiga oli majapidajanna! Et tohhoo pele, istub rikas proua kodus ja lillegi ise liigutada ei viitsi(?) KAH ÕIGE TÄHELEPANEK!
Titeemad, kas olete nüüd väikese õppetunni saanud? Lapsed ei ole süüdi vaid kasvatamatud lapsevanemad. Peaks kohe ütlema kui näed, et keegi oma väikese lapsega teatrietendusele tuleb.
Lapsevanematel on etendusest ükskõik, nad tulevad lihtsalt omasuguste sekka oma lapsi eksponeerima. Vaadake, missugused riided mu lapsel seljas on, kui aktiivne ja tulbi mu laps on jne... Täpselt sama on ju lugu " emmede gruppidega", kus emmed omavahel suhtlevad ja kogemusi jagavad. Ikka nii, et kellel on lapsesõbralikumad jalanõud, kleidid jne... Oh jumal küll, kuhu me jõudnud oleme!
Olen käinud üle saja korra väikeste lugejatega kohtumas. Kohe on näha, kus on lastega eeltööd tehtud (räägitud, kes on kirjanik, loetud-tutvutud teosega jne), kus mitte. Päris pisikesed ei saa toimuvast paraku eriti aru. Kui nad kaasa võtte, jääb lapsevanemate vastutusele, kas laps püsib kenast süles või hakkab möllama. Mölluhimulised tuleb etenduselt teiste vaatajate huvides ära viia
"vahepeal läks asi ikka päris hulluks. Paar titakest röökisid või hing välja ja etendusest ei kuulnud ma pooltki." . Vaadake oma etendused üle, mida te lastele mängite. Kas tõesti peavad väikesed lapsed kollisid nägema, et nende nägemine tekitaks neile hirmu ning rahutuid unenägusid? Teater ja filmikunst on madalaks muutunud. Olematuks oma sisu poolest.
"Sookoll ja sisalik" on Aino Perviku tore lasteraamat. Kahtlen, kas sellest annab teha midagi jubedat... Pigem vaadake üle, mida teie lapsed telekast näevad. Multikates käib tagaajamine ja lollitamine (No Teletupsudes ei käi, Lottelugudes ehk ka). Juhtusin vaatama Pipi multikat, seal sunnib Pipi oma hobust suusahüppeid tegema... Pipi on Pipi, üks eriline heasüdamik anarhist, see selleks. Ka laste lemmik Kättemaksukontor kubiseb laipadest, vägisõnadest... Aga tõesti, lasteetendused koosnevad tihti paugutamisest ja valjuhäälsest kisast. Ju on lapsed nii tuimaks muutunud, et vaikne sõna enam ei mõju.
Aga kuidas seda teha? Kas enne etenduse algust, kui palutakse moblad välja lülitada, ütleb keegi ka näiteks- palun viige rabelevad ja häälitsevad lapsed koheselt välja, palun jälgige, et laps ei peksaks jalgadega eesistujat selga jne. Kui pikaks see loeng läheks?
"Pidev kodune kasvatus"??? Olukord ongi just selline seetõttu, et neil emmedel endil puudub see kodune kasvatus. Nad on just need kinnimakstud lapsepõlvega põlvkond!
Nukuteatri etenduse eel on jah näitleja ilusti öelnud, et kui laps ei tunne end etendusel hästi, palume minna saalist välja jalutama ja tulla tagasi kui kõik tipp-topp on
Kas nad just nautisid, aga nad olid kamandatud vait olema. Vaikselt , ja üksnes vaikselt saab tekkida süvenemine. Kui aga kõik, mis toimub, on üks trallallaaa, siis ei saagi laps aru mis vahe on teatrietendusel ja niisama möllamisel. Nii et jah, vanemad ja kasvatajad- õpetajad peavad siin tööd tegema ja oma professionaalsust üles näitama.
nautisid, käisime lastega palju teatris lasteetendusi vaatamas. Tavaliselt külastasime iga etendust ikka ühe korrakuid "Ugala" lasteetendust "Tee õnnelikku aeda" sai laste palvel vaatamas käidud lausa kolm korda. Selles laulsid Väino ja Toomas Uibo.
Piip ja Tuut teevad otse lavalt konkreetse märkuse "kelle laps?" (huumoriga aga samas ka sarkastiliselt), kui olukord muutub nende jaoks ja ka publiku jaoks ebasobivaks. Siis on näha kohe kelle laps. Lapsevanem tunneb, et tema pihta käis kommentaar ja püüab lapsekest ohjeldada.
KOMMENTAARID (45)