Hoopis raskem on vastata küsimusele, millist kasu saab presidendi ja tema kaaskonna kohalolekust Narva. Visiidi eel hoiatati, et halvim, mis juhtuda saab, on see, et president pistab ööbimiskohast või Narva kolledžis asuvatest ajutistest tööruumidest nina välja vaid selleks, et kohtuda kohalike poliitikute või asutuste juhtidega, ent mitte n-ö inimestega tänavalt. Esimene päev neid kahtlusi ei kinnitanud, hoopis vastupidi – presidendiga kohtumine ja viimase vaba olek tuli paljudele peredele meeldiva üllatusena. Kokku terve kuu toimuvad külastused on piisav aeg, et riigipeaga trehvamine võiks jutuks tulla igal pereüritusel ja sõpradega kokkusaamisel.
Iseküsimus on, kas presidendi nähtav kohalolek ei küta narvakates üles ootusi, mida viimane polegi võimeline täitma. Või nagu kommenteeris üks kohalikke olusid hästi tundev ajakirjanik: Kaljulaid ei ole Putin, kes annaks tööd ja paneks kerkima betoonist maju. President saab innustada ja utsitada – näiteks Narvat Euroopa kultuuripealinnaks kandideerima –, ent see on ka kõik.
Teisalt on meeldiv tõdeda, et Narva on niigi leidmas uut hingust ja seda presidendist sõltumatult. Üks asi on vajadus Narvas kohal olla, teine asi aga tahtmine – lõppev suvi näitas, et põnevust otsiv turist pealinnast või kultuurisõber Kesk-Eestist tõepoolest tahab.
Kommentaarid