Foto: Erakogu
Blogid
3. september 2018, 00:01

Kuidas ulgueestlastele kodumaast kirjutati

„Läänemaal Karuse vallas täitsid esimestena liha, piima ja munade normid Anne Oltskivi, Andrei Jõgi, August Viigimäe, Juuli Koel ja Tõnis Mitt... Rapla keskkoolis on matemaatika õpetajannaks Armilda Puskar. Õpilastest on teada Kamo Kase... Olustvere valla kolhoosi Võit esinaine on Marie Rüütel... Valgas on raudtee teemeistriks Eisler...“

Stockholmi Eesti Teataja lemmikrubriike 1948. aasta septembris oli „Teateid kodumaalt“. Eesti ajalehtedest nopitud nimed trükiti, et teatada nende tuttavatele-sugulastele Rootsis, et nad ikka elavad ega ole küüditatud.

2. septembril 1948 kirjutati Tartu „generaalplaanist“: „Emajõe vasakul kaldal laiuvad rikkalikud haljasalad (enne olid majad!), mille keskel tõuseb kõrgele isamaasõja mälestussammas. Monumendi ees seisab võimas kehakultuuri palee, silla vastas suur kultuurimaja. Omale endisele kohale ehitatakse Vanemuine, igas suunas kulgeb selle ees seisva peaplatsi juurest moodsate elumajade pikk rida. Ropka linnaosa kasvab suureks tööstusrajooniks. Siia kerkib 21 vabrikuhoonet. Seni on linnas ehitatud 11 uut hoonet,“ kirjutab Eesti Teataja ja võtab kokku: „Järelikult „kulgeb ja laiub“ Tartus praegu enamasti vaid võimsaid varemeid ja vundamente.“